Domingo, Fevereiro 16, 2025

Ministra Saúde, Doutora Odete Maria Freitas Belo hateten Ministériu Saúde hetan apoia asesoria espertu husi Organizasaun Mundial Saúde (OMS) halo asesmentu ba servisu autoridade nasionál reguladór atu mellora sistema no reforsa kapasidade téknika hodi halo kontrolu ne’ebé di’ak ba medikamentu iha rai-laran.

Ministra Saúde, Doutora Odete Maria Freitas Belo hateten Ministériu Saúde hetan apoia asesoria espertu husi Organizasaun Mundial Saúde (OMS) halo asesmentu ba servisu autoridade nasionál reguladór atu mellora sistema no reforsa kapasidade téknika hodi halo kontrolu ne’ebé di’ak ba medikamentu iha rai-laran.

Nia salienta husi levantamentu ne’e sei fornese informasaun ne’ebé válidu no klean ba governu atu mellora polítika, baze legál, rekursu ema no fasilidade sira atu apoia servisu kontrolu ba medikamentu sira hodi asegura komunidade iha asesu ba medikamentu ne’ebé seguru no kualidade.

“Sira sei halo levantamentu ida-ne’ebé klean komesa husi polítika, dokumentu baze legál ne’ebé fó lisensa ba Ministériu Saúde importa aimoruk no modelu importasaun. Ita hatene durante ne’e SAMES mak rai aimoruk, maibé Minsitériu Saúde mak fó knaar ne’e ba SAMES hatama aimoruk, entaun sei haree hotu baze legal sira-ne’ebé iha, SOP no guia ne’ebé iha para atu asegura kualidade aimoruk tanba ne’e sei avalia dokumentu sira-ne’e iha fatin ona ou lae, iha karik ita la’o tuir ka lae,” nia hateten bainhira halo abertura ba enkontru asesmentu Pre-benchmarking kona-ba sistema regulatáriu nasionál iha Timor-Leste, iha Hotel Novu Turismu, Díli.

Nia hateten servisu kontrolu ba medikamentu sira-ne’e la’o hela, liu-liu iha komisaun simu no inspesaun ne’ebé durante ne’e hala’o hela servisu kontrolu ba aimoruk sira-ne’ebé importa tama mai no iha ekipa ida-ne’ebé halo inspesaun iha merkadu.

Nia rekoñese dadaun ne’e seidauk iha kondisaun laboratóriu própriu atu halo teste ba medikamentu hotu ne’ebé importa mai, maibé ekipa ne’e halo kontrolu fíziku produtu medikamentu nian no liuhusi dokumentu hanesan sertifikadu no lisensiamentu husi fabrika.

Iha parte seluk, Reprezentante OMS, iha Timor-Leste, Dr. Arvind Mathur hateten kapasidade autoridade nasionál regulatóriu sira iha Timor-Leste limitadu tebes no funsaun keta-ketak hanesan institusaun haat.

“Instituisaun regoladora haat ne’e, hanesan diresaun nasionál ba farmasia no medikamentu hala’o autorizasaun ba rejistu no marketing, farma vijilánsia, fiskalizasaun no kontrolu merkadu, inspesaun jeral saúde mak responsavel ba inspesaun reguladora, gabinete estabelesimentu lisensiamentu no rejistu profisionál tau matan ba estabelesimentu lisensiamentu sira, funsaun sira husi teste kontrolu kualidade produtu saúde nian hala’o husi diresaun toksikolojia inklui analiza bee no ambiental iha laboratóriu nasionál saúde,” Nia dehan.

Nia dehan OMS iha papel atu apoia governu reforsa sistema reguladora no promove asesu ne’ebé justu ba produtu médiku no saúde ho kualidade, seguru, efikas, no asesível.

“Ha’u mós hakarak hatutan tan katak planu dezenvolvimentu institusionál ne’ebé dezenvolve husi ezersísiu ne’e sei fornese matadalan ida ba investimentu governu nian no asisténsia téknika husi OMS no parseru dezenvolvimentu sira seluk hodi matein sistema reguladór ba aimoruk no vasina no asegura katak povu Timor-Leste sei iha asesu ba produtu médiku sira-ne’ebé ho kualidade, seguru, efikas no asesível,” nia hateten.

Nia espera kolaborasaun no esforsu koletivu sei kontinua hodi hadia asesu ba aimoruk sira ne’ebé seguru, efikasia ho kualidade iha Timor-Leste.