Quarta, Abril 24, 2024
Total visitors: 766366

Psikologista Kliniku, iha Sentru Acute Care iha Hospital Nasionál Guido Valdares (HNGV), Dili, Idalina Borges hateten numeru kazu tenta oho aan ka hakotu vida aumenta aas tanba lorloron sira simu no fo atendimentu psychotherapy ou counseling minimu ba ema nain 10, sempre iha kazu ema tenta oho aan.

Psikologista Kliniku, iha Sentru Acute Care iha Hospital Nasionál Guido Valdares (HNGV), Dili, Idalina Borges hateten numeru kazu tenta oho aan ka hakotu vida aumenta aas.

Nia dehan kazu sira ne’e mai ho varias idades, maibe barak mos husi idade sira adolexente no joven sira tanba iha mundu globalizasaun agora ema mai ho hakarak no dezeju oioin. Entau inan aman iha papel importante asume responsabilidade atu akompañia oan sira, no promove komunikasaun iha familia laran.

“Labarik sira iha faze dezenvolvimentu ida ne’ebé agora dadaun mundu mai ho ema nia hakarak no dezeju sira oioin. Presiza familia, liu-liu inan-aman toma responsabilidade bo’ot ba oan sira ne’ebé iha idade ida buka sira ni’an identidade rasik. Entau iha faze ida ne’e mak laiha figura inan aman ne’ebé diak no komunikasaun ne’ebé la diak sei bele afeta sira nia emosaun,” nia hateten bainhira partisipa serimonia lansamentu padraun operasional kuidadu saúde mental, iha salaun Palacio da Sinzas Kaikoli, Dili.

Nia hateten iha fator barak ne’ebé bele influensia ema nia hanoin to’o ema ne’e hetan moras mental. Fator sira hanesan problema ekonomia, konflitu familia, kestaun responsabilidade kultura ne’ebé dalabarak mos fo presaun ba ema, liu-liu afeta ema nia kondisaun emosaun, psikologia.

Nia hatutan iha trend seluk ne’ebé dadaun ne’e kontribui makas ba prolema mental iha mundu mak teknologia, katak ema barak hetan violénsia verbal husi sosial media, relasaun toxiku, la hetan aseitasaun diak husi grupo, laiha ona komunikasaun ne’ebé diak iha familia laran bele influensia ba ema nia sikologiku.

Iha parte seluk, Diretóra Jeral Prestasaun Servisu, iha Ministériu Saúde, Doutóra Odete da Silva Viegas hateten servisu atendimentu ba moras mental estabelese ona iha sentru saúde sira hotu tanba ne’e husu familia sira ne’ebé membru familia sofre moras mental hakbesik aan mai sentru saúde hodi hetan tratamentu, karik presiza mediku espesialista bele refere mai iha nasionál.

“Pasiente ne’ebé tama iha situasaun aguda, HNGV iha kama 10 atu atende. Maibé kuandu liu ona aguda ne’e ita servisu hamutuk ho klinika São João de Deus Laklubar [Manatuto] atu halo tratamentu ba sira durante fulan tolu, kuandu sira nia situasaun estavel ona sei entrega ba familia,” nia hateten.

Nia rekoñese dalaruma pasiente rekuperadu sira recaida fali tanba medikamentu laiha no probelma infrastrutura. Maibé sira apoia hela sentru São João de Deus atu loke tan kama husi 14 ba 20 kama. No halo ona diskusaun ho Ministériu Solidaridade Sosial no Inkluzaun esforsu hela atu estabelese sentru kuidadu moras mental iha kada rejiaun hodi bele akumula pasiente sira husi rejiaun ida-ida.

Nia informa tuir dadus 2022, total pasiente moras mental ne’ebé rejista no halo tratamentu ativu hamutuk na’in 2,000.