- Publika iha: 09 Janeiro 2023
Ministra Ministériu Saúde, Doutora Odete Maria Freitas Belo hateten ministériu ho apoia husi parseru sira realiza kampaña nasionál vasinasaun kontra moras sarampu no rubella tanba peskiza hatudu labarik sira tinan lima mai kraik nia imunidade hasoru moras sarampu-rubella ki’ik tebes no introdús mós vasina foun kontra moras pneumonia ba labarik.

Nia salienta iha tinan 2022, Timor-Leste rejista fali kazu sarampu no rubella foun hamutuk 9, ne’ebé iha tinan 2017, Timor-Leste hetan sertifikasaun husi Organizasaun Mundial Saúde (OMS) ba eliminasaun sarampu no rubella.
“Labarik sira-nia imunidade ki’ik, signifika moras ne’e iha bele mosu surtu ne’ebé bo’ot iha ita-nia nasaun. Ita lakohi ida-ne’e akontese tanba haree ba levatamentu dadus ne’ebé iha ministériu saúde no OMS ho rekomendasaun husi NITAG ita halo kampaña vasinasaun ne’ebé bo’ot ba labarik sira tinan lima mai kraik,” nia hateten iha Hotel Timor, Díli.
Nia hateten kampaña ne’e sei hala’o durante fulan ida resin iha teritóriu tomak tanba ne’e apela ba inan aman sira ne’ebé iha oan ho idade tinan lima mai kraik hakbesik aan ba postu vasinasaun sira atu simu vasina.
Nia hatutan aleinde ne’e hala’o mós distribusaun ba aimoruk vitamina A no abendazole ba labarik sira tinan lima mai kraik tanba sira risku hetan idefisensia vitamina A no mos moras lumbringa.
Iha parte seluk, Reprezentante Organizasaun Mundial Saúde (OMS) iha Timor-Leste, Doutor Arvind Mathur hateten Timor-Leste elimina ona moras sarampu no rubella, maibé tinan 2022, rejista fali kazu foun tanba ne’e hakarak lakohi tenke hasa’e kobertura vasinasaun kontra sarampu no rubella ba labarik sira tinan lima mai kraik.
“Ida-ne’e atividade ida mais importante tebes, ne’ebé ministériu saúde no organizasaun mundial saúde ho parseru sira hala’o tanba situasaun krítiku tebes ba labarik sira ne’ebé lakonse hetan vasina sarampu no rubella. Ita haree ona kazu sarampu no rubella foun iha timor, kazu ida konsidera surtu tanba elimina ona moras ne’e, entaun importante tebes atu labarik sira hetan vasina,” nia hateten.
Nia dehan kampaña ne’e susesu mak Timor-Leste nu’udar nasaun primeiru iha rejiaun ida-ne’e mak implementa kampaña integradu ba vasinasaun tanba aleinde vasina kontra moras sarampu-rubella, pneumonia halo mós distribuisaun vitamina A no abendazole ba labarik sira.
Nia informa sira koloka ona espertu tékniku sira iha 13 munisípiu no Rejiaun Administrativu Espesial Oecusse Ambeno (RAEOA) atu apoia servisu saúde munisipal sira implementa kampaña vasinasaun ho susesu.