Segunda, Outubro 02, 2023
Total visitors: 766366

Diretór Nasionál Saúde na Família, iha Ministériu Saúde, Vitor Soares Martins hateten gia no protokolu nasionál kuidadu ante-natal no kuidadu pós-natal foun rekomenda ba inan isin-rua sira mínimu tenke hetan atendimentu husi profesionál saúde sira dala-ualu durante períodu gravidés.

Diretór Nasionál Saúde na Família, iha Ministériu Saúde, Vitor Soares Martins hateten gia no protokolu nasionál kuidadu ante-natal no kuidadu pós-natal foun rekomenda ba inan isin-rua sira mínimu tenke hetan atendimentu husi profesionál saúde sira dala-ualu durante períodu gravidés.

“Sim iha mudansa uluk ita iha matadalan ne’ebé mai husi Organizasaun Saúde Mundial (OMS), rekomenda mínimu inan isin-rua konsulta isin-rua dala haat, ne’ebé koñesidu ho K1 to’o K4. Maibé mudansa livru foun ne’ebé lansa iha fulan fevereiru 2021, rekomenda mínimu inan isin-rua konsulta dala-ualu,” nia hateten bainhira partisipa iha workshop nasionál kona-ba sensibilizasaun gia no protokolu kuidadu ante natal no kuidadu pós-natal ba profesionál saúde sira husi sentru saúde komunitária sira iha territóriu laran, iha salaun OKA, Díli.

Nia dehan servisu ida ne’e fornese husi profesionál saúde sira iha fasilidade saúde no atividade outreach sira, importante inan isin-rua sira iha kontatu ho profesionál saúde sira mánimu dala ualu durante isin-rua.

Nia hateten servisu kuidadu ante natal ne’e importante tebes atu profesionál saúde sira bele kontrola kondisaun saúde inan no bebé nian no bele identifika sedu komplikasaun sira no halo referrál atu inan sira partu ho seguru.

Nia informa husi fulan janeiru to’o setembru tinan 2022, inan na’in 16042 husi dadus projesaun 27440 inan isin-rua mak simu atendimentu kuidadu ante natal kompletu dala haat durante isin-rua no na’in 12956 simu atendimentu dala ida de’it iha primeru trimestre.

Iha parte seluk, Reprezentante United Nations Population Fund (UNPA) iha Timor-Leste, Pressia Arifín-Cabo hateten ministériu saúde tenke asegura profesionál saúde hotu hatene no iha koñesimentu ba polítika no padraun nasionál ba kuidadu ante natal no kuidadu pós-natal no garantia ema hotu la’o tuir protokolu ne’e hodi fornese atendimentu ba inan isin-rua sira.

“Ha’u sente importante tebes la’ós atu kria de’it polítika no padraun sira, maibé implementa polítika no matadalan sira ne’e tanba inan sira tenke hatene sira-nia kondisaun no oinsá sira kuida sira-nia aan atu sira no sira-nia bebé labele mate,” nia hateten.

Nia dehan iha kuidadu ante natal inan sira simu atendimentu husi profesionál saúde sira hodi hetan diagnóstiku, screening ba sira durante períodu isin rua hodi bele fó kedas intervensaun sedu, bainhira identifika komplikasaun gravidés.