Diretora Ezekutiva Servisu Autonom Medikamentu no Ekipamentu Saúde (SAMES), Santana Martins informa katak bazea ba kuantifikasaun husi Ministériu Saúde (MS), sira presiza alokasaun orsamentu milhaun 23 dolares amerikanu kada tinan, atu asegura stok medikamentu, reajente laboratóriu, no konsomiveis sira.

Diretora Ezekutiva Servisu Autonom Medikamentu no Ekipamentu Saúde (SAMES), Santana Martins informa katak bazea ba kuantifikasaun husi Ministériu Saúde (MS), sira presiza alokasaun orsamentu milhaun 23 dolares amerikanu kada tinan, atu asegura stok medikamentu, reajente laboratóriu, no konsomiveis sira.

Fonte ne’e salienta fasilidade saúde sei nafatin hasoru problema menus ai-moruk (stok out) no pasiente sira sei kontinua sosa aimoruk rasik, kuandu laiha alokasaun orsamentu ne'ebé sufisiente.

“Bazea ba dadus kuantifikasaun ne'ebé ita iha presiza mínimu liu milhaun 23. Ami rekoñese ami nia frakeza katak ami sei la halo milagre, bainhira ami simu de'it 0.040% husi totál Orsamentu Jerál Estadu ne'ebé iha, katak milhaun 5.6 ba sosa medikamentu,” nia hateten iha Palacio da Sinzas Kaikoli, Díli.

Nia dehan rekomendasaun husi Organizasaun Mundial Saúde (OMS) ema ida presiza $13.42 sentavus pur-kapitál kada tinan ba de'it aimoruk, maibé alokasaun ne'ebé iha la to’o iha ne’ebá, klaru problema stok out nafatin akontese.

“Tinan 2021, sira-nia proposta husu milhaun 29, maibé governu retira. Iha tinan 2022, sira propoin milhaun 19 no hetan retira halo ajustamentu redús ba milhaun 9, inklui saláriu no kustu operationál sira, ba aimoruk nian, iha de'it milhaun 6.5 la bele kobre item hotu ho kuantidade bo’ot,” nia hateten.

Diretora hatutan iha opsaun rua atu rezolve problema stok out medikamentu, mak ida alokasaun orsamentu multianual, kada tinan lima no transfere hikas fali statutu SAMES ba empreza publika fó kapitalizasaun ba halo negósiu no ministériu saúde bele sosa fali produtu farmaseiútika sira ne’e husi SAMES.

Iha parte seluk, Membru Parlamentu Nasionál, Deputada Josefa Alves hateten sira prontu aprova orsamentu ne'ebé Ministériu Saúde aloka ba sosa medikamentu, maibé importante tenke justifika ho moras no kuantidade konsumu rai laran atu evita destroisaun medikamentu.

“Ha'u hanoin sala ne’e la'ós husi ami iha parlamentu, ami aprova de'it. Sira Ministériu Saúde mak hatene nesesidade komunidade nian ba saúde no moras ne'ebé barak liu iha Timor-Leste ne’e, sira tenke identifika didi'ak moras sira ne’e, tuir nia númeru atu ita bele aprova osan no utiliza osan ne’e ba iha moras sira ne’e,” nia hateten.

Ni haktuir katal observa problema iha jestaun, liu-liu seidauk halo identifikasaun didi'ak ba nesesidade aimoruk ne'ebé presiza barak liu ho kuantidade bo’ot, bazea ba moras ne'ebé barak no númeru rekursu umanu ne'ebé iha mudansa, tanba iha ona médiku espesialidade iha sentru saúde sira.