Segunda, Outubro 02, 2023
Total visitors: 766366

Diretur Jeral Servisu Koporativu, iha Ministeriu Saúde (MS), Marcelo Amaral informa gastus ba tratamentu pasiente iha rai liur kada tinan atinji ona $12 milhoens dolar Amerikanu no kada tinan sei aumenta ho montante ne’ebe bo’ot.

Diretur Jeral Servisu Koporativu, iha Ministeriu Saúde (MS), Marcelo Amaral informa gastus ba tratamentu pasiente iha rai liur kada tinan atinji ona $12 milhoens dolar Amerikanu.

Nia salienta governu halo akordu ho Hospital Gleneagles Malaysia, iHEAL Medical Center Malaysia, Siloam Kebon Jeruk Jakarta, Siloam MRCCC Jakarta, Siloam LV Karawanci Jakarta, iha Indonesia no hospital balun iha Singapura atu fo prestasaun kuidadu saúde tersiariu ba pasiente sofre moras sira ne’ebe seidauk bele halo intervensaun iha rai laran hanesan kankru no kurasaun tanba limitasaun rekursu ema no fasilidade.

“Ami nia proposta haruka ona ba Ministeriu Ensino Superior, Sensia no Kultura no Fundu Dezenvolvimentu Capital Humanu (FDCH), espera sira bele konsidera tanba ita hotu hatene katak nesesidade ba mediku espesialista ne’e mais altu. Ita nia hospital sira presiza mediku espesialista, ita nia transferensia pasiente ba rai liur tinan-tinan aumenta agora atinji ona $12 milhoens. Ne’e tinan-tinan sei aumenta sae kuandu ita lahalo investimentu seriu iha hospital sira inklui la forma mediku espesialista tinan lima mai osan sa’e makas loos,” nia hateten iha salaun City 8 Manleuana, Dili.

Nia dehan dadaun ne’e governu nia ejijensia atu loke klinika espesializadu ba Oncologia no Kardiologia iha hospital nasional, maibe presiza rekursu humanu no forma rekursu humanu presiza tempu tinan hat ba leten tanba ne’e tenke hahu investe agora.

Nia hateten sira rekolha ona dokumentu mediku jeral, enfermeiru sira ne’ebe hakarak atu hasai kursu espesializasaun iha nasaun Fiji no Cuba, hamutuk nain 39, maibe orsamentu la disponivel atu haruka sira ba tanba ne’e iha posibilidade haruka iha tinan 2023.

Tuir dadus sistema informasaun total mediku espesialista nasional hamutuk ona nain 74, sira ne’e iha area espesializasaun medisina interna oioin. No maioria sei iha espesialista jeral.

Enkuantu, Diretur Kliniku iha Hospital Nasional Guido Valdares (HNGV), Doutor Marcelino Correia hateten mediku espesialista kardiologia nain 5 iha hospital seiduak bele halo intervensaun kardio hanesan halo operasaun ba fuan tanba sira espesialista jeral, entau presiza tan kursu sub-espesializasaun no formasaun espesifikus ba sira.

“Sira ne’e kardiologia jeral atu halo intervensaun tenke iha sub-espesializasaun ne’ebe sira foti tan tanba ne’e mak ita prepara hela sira atu tuir formasaun ba sira atu hetan treinamentu espesifiku sira ba intervesaun nian,” nia hateten.

Nia hateten dadaun ne’e iha mediku espesialista kardiologia nain 6, maibe nain ida halao hela knar iha Palasio Presidensial nudar ekipa mediku, entau hela nain 5 deit kompostu husi Timor oan nain 3, Cuba ida, China ida.

Iha parte seluk, Membru Parlamentu, Deputado David Dias Ximenes preokupa tebes ho prevalensia moras lahada’et hanesan ran midar, kankru ba inan feto sira no moras fuan ne’ebe aumenta aas no gastus ba tratamentu aumenta bo’ot kada tinan.

“Uluk ita nia avo sira buat ne’e la frekuente hanesan ne’e, agora ne’e perigozu tebes. Ita bo’ot sira bele ba husu dadus estatistika iha ita nia hospital ne’eba sira sei hateten kuaze ema sira sai ba liur halo tratamentu ne’e 40% ho moras kankru feto. No ami sira joga ekipa kardiaku ne’e mos frekuente tebes ba mai hela deit gastus makas,” nia hateten.

Nia husu Ministeriu Saúde no universidade sira atu halo peskiza ida konaba kauza husi moras lahada’et kronika sira ne’e atu bele fo informasaun ne’ebe klaru hodi halo prevensaun.