Quinta, Abril 25, 2024
Total visitors: 766366

Diretora Jeral Prestasaun Servisu, iha Ministeriu Saúde (MS), Doutora Odete da Silva Viegas, hateten MS hetan apoia husi governu Australia liu husi programa Partnership for Human Development (PHD) hodi diskute no elabora planu melhoramentu ba sistema atu reforsa prestasaun servisu kuidadu saúde primaria hodi fo atendimentu saúde ne’ebe integradu, inklusivu ho kualidade ba populasaun sira.

Diretora Jeral Prestasaun Servisu, iha Ministeriu Saúde (MS), Doutora Odete da Silva Viegas, hateten MS hetan apoia husi governu Australia liu husi programa Partnership for Human Development (PHD) hodi diskute no elabora planu melhoramentu ba sistema atu reforsa prestasaun servisu kuidadu saúde primaria.

Nia salienta MS kria ona inovasaun oioin iha integrasaun sistema saúde hanesan estabelese unidade saúde na familia, grupo suporta inan, ekipa promotor saúde familia atu servisu hamutuk ho lideransa lokal sira iha teritorio tomak atu lori atendimentu saúde besik ba komunidade sira, maibe presiza apoia intermus finanseiru no logistika atu bele halao servisu ho diak.

“Ita hare prosesu husi tinan 2000, buat balun ita halo no balun mos ita presiza hadia. Entaun iha planu estratejiku setor saúde rasik inkorpora ona abordajen integradu ida, liu-liu atu hare ba prestasaun servisu ne’ebe integradu, inklusivu ho kualidade. Ida ne’e mak komitmentu governu nian oinsa profesional saúde sira hakbesik liu tan ba komunidade no durante ne’e esforsu barak ita halo ona presiza hadia diak liu tan intermus kualidade,” nia hateten bainhira partisipa iha workshop ho tema Diagnostiku Partisipativu no Dezenvolvimentu Planu Micro Integradu ba Kuidadu Saúde Primaria iha Dili, Ermera no Oecusse, iha salaun City 8 Manleuana, Dili.

Nia rekonhese ema hotu-hotu hakarak halo tratamentu iha Hospital Nasional Guido Valdares (HNGV), inklui pasiente sira ne’ebe ho kategoria kuidadu saúde primaria tanba iha sentru saúde, postu saúde sira hotu seidauk funsiona ho diak intermus limitasaun pesoal saúde, ekipamentu, medikamnetu.

Enkuantu, Xefe Departamentu Banku Urgensia iha Hospital Nasional Guido Valdares (HNGV), Doutor Flavio Boavida hateten dadus triajen ne’ebe sira halo kada fulan hatudu 75% husi total pasiente 4,000 resin tama iha kategoria kuidadu saúde primaria, ne’ebe lolos bele halo tratamentu iha sentru saúde komunitaria no postu saúde sira.

“Kuaze kazu sira ne’ebe tama kategoria lolos hetan tratamentu iha nivel primaria hanesan sentru saúde no postu saúde sira tanba husi total kazu iha 25% kazu mak baixa iha sala enfarmaria sira hanesan pedatria, sirulgia, medisina interna, no maternidade,” nia hateten.

Nia dehan HNGV ne’e tama iha kategoria kuidadu tersiariu ou konsulta espesializada, maibe pasiente sira hotu ne’ebe tama sira nafatin fo atendimentu.

Iha parte seluk, Diretora Programa iha PHD, Armandina Gusmão Amaral hateten parseria ho Ministeriu Saúde ne’e foku liu ba fortalesementu sistema saúde tanba ne’e sira hahu ho asesmentu iha fasilidade saúde 86 iha munisipiu Dili, Ermera no Oeucsse atu hare protidaun fasilidade atu bele fo hanoin hamutuk hodi hadia sistema diak liu tan.

“Prinsipiu prinsipal husi loron hat ne’e laos atu hatudu liman ba malu ou fo sala malu lahalo servisu mak sistema failha. Maibe atu tau hanoin hamutuk identifika problema iha sistema no hamutuk buka solusiona liu-liu iha nivel fornesementu iha fasilidade saúde. Ita laos atu rezolve kedas problema hotu ohin loron ou depois ita identifika, maibe planu melhoramentu sei oreinta ita atu koalia ba malu kordena solusiona problema sira ne’ebe ita bele rezolve laos hein deit nasional ihamos nivel CHC, munisipal, institusaun autonom sira inklui liña ministeriu sira,” nia hateten.