Segunda, Outubro 02, 2023
Total visitors: 766366

Reprezentante Organizasaun Mundial Saúde (OMS) iha Timor-Leste, Dr Arvind Mathur hateten media asume papel importante tebes atu ajuda Ministeriu Saúde (MS) iha area prevensaun nian tanba ne’e media tenke informadu ba lalaok moras Monkeypox intermus sinais sintomas, prevesaun no servisu preparasaun tekniku atu responde ba surtu ida ne’e, karik mosu iha rai laran.

Reprezentante Organizasaun Mundial Saúde (OMS) iha Timor-Leste, Dr Arvind Mathur hateten media asume papel importante tebes atu ajuda Ministeriu Saúde (MS) iha area prevensaun nian.

Nia salienta risku propagasaun surtu monkeypox ba Timor-Leste ki’ik tebes, maibe importante prevensaun tenke hahu liu-liu fahe informasaun ba pesoal save hanesan profesionais saúde, no jornalista sira atu ajuda habelar informasaun ba komunidade no prepara kondisaun laboraotiru atu halo teste deteksaun ba kazu.

“Husu ba ema se deit mak isin manas no mosu musan-musan mean iha isin tenke reporta lalais ba fasilidade saúde atu bele halo teste no halo investigasaun. No husu atu kopera ho profesonal saúde sira inklui official saúde publika sira atu foti amostra teste ba monkeypox,” nia hateten hafoin partisipa iha media orientasaun ne’ebe organiza husi OMS iha Kampaun UN Kaikoli, Dili.

Nia dehan iha loron 23 fulan July tinan 2022, OMS delara monkeypox hanesan Public Health International Concern (PHIC) tanba mosu surtu iha nasaun naun endemiku sira ou mosu kazu barak iha nasaun naun endemiku sira kompara ho nasaun endemiku hanesan Afrika.

Nia hatutan asaun ne’ebe Ministeriu Saúde ho apoia teknika husi OMS halo ona mak halo avaliasaun prontidaun sistema saúde hodi responde ba surtu monkeypox, hanesan koñesementu profesional saúde sira nian konaba moras ne’e, formasaun ba ofisial sira iha pontu entrada no apoia reajente teste PCR ba monkeypox ba laboratoriu nasional saúde atu identifika suspeitu rum abele halo edas teste.

Nia haktuir sintomas moras ida ne’e mak isin manas, ulun moras, isin kolen, kotuk laran moras laiha enerjia no kulit aprezenta musan –musan mean ki’ik atu lalais aprezenta aan ba fasilidade saude hodi halo teste tanba mora ne’e bele hada’et husi ema ba ema liu husi kontaktu kulit ho kulit ema ne’be afetadu, evita uza roupa ou kalsa hamutuk ho ema seluk ne’ebe afetadu ona virus monkeypox.

Nia informa hahu husi fulan Janeiru tinan 2022, nasaun estadu 76 iha rejiaun OMS nian neen ho total azu 14,533 inklui nain lima ne’ebe lakon vida.

Iha parte seluk, Presidente Conselho Imprensa (CI), Virgilio da Silva Guterres konsidera enkontru orientasaun media ba servisu OMS nian no lalaok surtu monkeypox ne’ebe afeta ona iha nasaun seluk importante tebes atu jornalista sira informadu klean tanba asuntu saúde ne’e tekniku liu.

“Orientasaun media briefing ne’e importante, maibe hau dehan ida ne’e la naton presiza iha sira nia planu estratejiku involve kapasitasaun ba media sira, liu-liu reporter sira ne’ebe media tau kobertura asuntu sosial saude nian tenke intende hanesan kazu Covid-19, agor amosu tan monkeypox ne’e pelumensu tenke hatene nia dae’t, prevensaun atu sira bele hakerek notisia inklui ho mensagen atu komunidade hatene prevene aan,” nia dehan.

Nia hatetene sira sei halo aproximasaun ho OMS atu iha koperasaun servisu ba area formasaun ba orgaun komunikasaun ligadu ho atividade saúde no lalaok moras sira ne’ebe afeta komunidade.