Estadu Unidus Amerika (EUA) liu husi ajensia Estadu Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional (USAID) anunsia tan fundu adisional $1.5 milhoens ba Fundu Nasoins Unidas ba Labarik (UNICEF) atu suporta Ministeriu da Saúde nia esforsu ba kombate surtu Covid-19, liu-liu haforsa kampaña vasinasaun Covid-19 no servisu esensial sira iha saúde maternal, neonatal, no infantil.

Diretora Jeral Prestasaun Servisu Saúde, iha Ministeriu da Saúde, Doutora Odete da Silva Viegas hateten fundu adisional ne’e atu asegura sustentabilidade servisu prevensaun no kontrolu surtu Covid-19 nian.

Diretora Jeral Prestasaun Servisu Saúde, iha Ministeriu da Saúde, Doutora Odete da Silva Viegas hateten fundu adisional ne’e atu asegura sustentabilidade servisu prevensaun no kontrolu surtu Covid-19 nian, liu-liu melhora infrastruktura sira no garantia servisu esensial sira iha fasilidade saúde hotu.

“Maske numeru kazu redus, maibe ita lato’o iha ne’e deit tanba mundialmente pandemia ne’e sei eziste. Signifika katak ministerio da saúde no parseru sira presiza hadia aan diak liu tan, iha faze ne’e halo manutensaun no monitorizasaun ba servisu lubun ida ne’ebe hala’o ona iha tinan 2021. Ita atu tama iha tinan 2022, saida mak pilar I ate VIII tenke prepara atu hasoru dezafiu bo’ot ne’ebe mosu mai hanesan ita hotu hatene katak variante foun ne’ebe sirkula ona iha nasaun lubun ida, ita nafatin prepara atu simu situasaun saida deit,” nia hateten hafoin partisipa iha serimonia official anunsia fundu adisional iha salaun Palasio da Sinzas Kaikoli, Dili.

Nia hateten koperasaun servisu ne’ebe entre governu no parseriu dezenvolvimentu sira desde tinan 2020, hatudu rezultado ne’ebe diak tebes tanba kazu infesaun foun menus ona no taxa vasinasaun ne’ebe diak tebes kauze 62% populasaun elejivel vasina kompletu ona dose daruak no 82% mak simu ona dose premeru.

Tuir dadus komulativu husi loron 21 fulan Marsu tinan 2020 to’o loron 9 fulan Dezembru tinan 2021, total kazu konfirmadu iha 19,829. Husi numeru ne’e nain 19,702 rekuperadu ona, nain 5 sei ativu hetan akompanhamentu husi mediku sira no nain 122 mak lakon vida.

Enkuantu, Reprejentante UNICEF iha Timor-Leste, Bilal Durrani, hateten orsamentu $1.5 milhoens ne’e sei ajuda fornese ekipamentu protesaun pesoal ba sentru saúde komunitaria 71 iha teritorio tomak atu protese profesional saúde sira no sosa mos oxijeniu konsentrador ba fasilidade izolamentu sira iha Dili, Hospital Nasional Guido Valdares, hospital rejional sira atu responde ba kazu kritiku sira covid-19 nian.

Alende ne’e, nia dehan fundu ne’e mos sei ajuda melhora fasilidade bee no saneamentu iha sentru saúde sira iha munisipiu Baucau, Covalima, Dili, Ermera no Manatutu ba prevensaun no kontrolu infesaun.

“Ami nia parseria ho USAID ajuda ona ami atinji ema milhaun 1,1 to’o ohin loron. Finansiamentu ne’e mos ajuda ami hodi aumenta esforsu sira atu alkansa ema rihun atu ida resin ho informasaun, melloria prevensaun no kontrolu infesaun, apoia tratamentu kazu Covid-19 sira no garantia labarik sira no inan sira simu kualidade esensial hodi salva moris,” nia hateten.

Iha parte seluk, Enkaregadu Negosiu Estadus Unidus, Tom Daley, hateten sira laran haksolok tebes extende apoia adisional hasoru Covid-19 atu ajuda governu hodi funu hasoru pandemia Covid-19 no surtu seluk ne’ebe sei mai iha futuru.

“Estadus Unidus kontente hodi aumenta apoia adisional ba responde Covid-19 hodi ajuda Timor-Leste hasoru fila fali pandemia ne’e. Hapara pandemia no prevene no prepara ameasa ba futuru seguransa saúde global, presiza kolaborasaun husi nasaun hotu no komitmentu koletiva hodi servisu hamutuk. Timor-Leste bele kontinua hodi sura apoia ne’ebe estado unidus fornese ba luta hasoru Covid-19,” nia hateten.

Nia dehan asistensia Estadus Unidus hodi ajuda governu Timor-Leste luta hasoru Covid-19 atinji ona milhaun 5.9 dollar Amerikanu no fornese mos vasina Pfizer hamutuk 100,620 dose.