Ministerio da Saúde parseria ho Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional (USAID) hametin koperasaun servisu haforsa sistema saúde nasional hodi garantia ema hotu iha asesu ba servisu kuidadu saúde ne’ebe diak no kualidade.

Ministerio da Saúde parseria ho Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional (USAID) hametin koperasaun servisu haforsa sistema saúde nasional hodi garantia ema hotu iha asesu ba servisu kuidadu saúde ne’ebe diak no kualidade.

Ministra da Saúde, Doutora Odete Maria Freitas Belo hateten projeitu foun ne’ebe implementa foka liu ba sustentabilidade sistema saúde, liu-liu asegura governasaun ne’ebe diak transparansia no akontabilidade atu define politika, regulamentu no halo jestaun ne’ebe diak ba rekursu intermsu ema no ekipamentu hodi asegura servisu prestasaun kuidadu saúde ne’ebe kualidade hahu husi saúde primaria to’o tersiariu.

“Ami husu atu suporta ministerio da saúde ba implementasaun politika saúde na familia no analiza meus atu haforsa sistema rejistu eletroniku saude nian. Saúde na familia sai hanesan matadalan ne’ebe haforsa sistema saúde hodi asegura laiha ema ida husik iha kotuk,” nia hateten iha serimonia lansamentu atividade sustentabilidade sistema saúde, iha Hotel Novu Turismu, Dili.

Nia hateten liu husi sistema rejistu saúde eletroniku ne’ebe diak sei ajuda hadia kualidade servisu sira tanba ho informasaun no dadus sira ne’ebe iha bele halo mos monitorizasaun ba dezempenho profesional saúde sira nian. No ho sistema saúde ne’ebe forte sei bele atinji visaun timor oan saúdavel iha Timor-Leste ne’ebe saúdavel.

Entretantu, Diretor Executivu Forum NGO Timor-Leste (FONGTIL), Daniel Santos do Carmo hateten husi planu estratejiku dezenvolvimentu nasional 2011-2030, liu-liu iha setor saúde nian foin atinji deit indikador ida maka redus moras malaria, maibe indikador seluk seidauk atinji.

“Indikador ida populasaun 1,000 resin harii postu saúde kompleta ho fasilidade saúde no rekursu parteira ida, enfermeiru rua, farmasista ida, mediku ida no ema dasa rai ida, politika ne’e seidauk atinji. Entau ita presiza halo parseria ho entidade hotu liu-liu USAID atu kontribui maximu atinji ita nia metas sira ne’ebe hakerek ona iha planu estratejiku dezenvolvimentu nasional 2011-2030,” nia hateten.

Nia espera ho programa atividade sustentabilidade sistema saúde ne’e sei ajuda ministerio da saúde rezolve lacuna sira tanba durante ne’e sei iha lacuna bo’ot entre atendimentu iha area rural no urbanu.

Iha parte seluk, Embaixador Estadus Unidus iha Timor-Leste, Kevin Blackstone rekonhese desde independensia iha progressu barak ba dezenvolvimentu setor saúde nian, maibe sei iha dezafiu oioin atu asegura transparansia no sustentabilidade finanseiru.

“Desde independensia Timor-Leste halo progressu lubun ida atu hadia saúde ema nian. Numeru inan sira partu iha fasilidade saúde aumenta, labarik sira simu vasina, feto barak asesu ba atendimetnu planeamentu familia no saúde reprodutiva,” nia hateten.

Nia dehan haforsa sistema saúde sai asuntu esensial iha koperasaun ida ne’e atu nasaun preparadu hasoru kualker surtu sira no dezafiu saúde publika seluk.

Nia informa fundu ba projeitu atividade sustentabilidade sistema saúde ne’e hamutuk milhaun $15 ba durasaun tempu tinan tolu tinan 2020-2023. No atividade foku ba hadia dadus hodi informa desizaun no aumenta finanseiru ba saúde ho diak.