Diretora Jeral Prestasaun Servisu Saúde, iha Minsiterio da Saúde, Doutora Odete da Silva Viegas hateten papel inspektor sanitaria sira nian atu servisu hamutuk ho lideransa komunitaria sira atu eduka no enkoraja komunidade sira kumpri regras preventiva surtu Covid-19, ne’ebe hatur ona husi saúde no Organizasaun Mundial Saúde (OMS).

Diretora Jeral Prestasaun Servisu Saúde, iha Minsiterio da Saúde, Doutora Odete da Silva Viegas hateten papel inspektor sanitaria sira nian atu servisu hamutuk ho lideransa komunitaria sira atu eduka no enkoraja komunidade sira kumpri regras preventiva surtu Covid-19.

Nia dehan servisu barak maka halao ona responde ba surtu Covid-19 husi pilar, maibe nafatin iha lakunas barak tanba ne’e hamosu pesoal inspektor atu reforsa servisu sira ne’e iha nivel suku.

“Ita bo’ot sira nia responsabilidade sei bo’ot tebes tanba iha suku no aldeia sira. No hare mos iha fatin publiku sira ne’ebe ema halibur malu barak atu garantia sira kumpri nafatin regras preventive sira hanesan uza maskara, fase liman, distansia sosial. Imi nia knar hare no fo hanoin hodi halo mudansa ba pratika implementasaun sira iha baze,” nia hateten hafoin partisipa iha seminario orientasaun servisu pesoal inspektor sanitaria iha salaun Palacio da Sinzas Kaikoli, Dili.

Nia hateten inisiativa pesoal inspektor sanitaria ne’e sei foku ba iha munisipio Dili tanba Dili maka sai sentru ba epidemia ne’e no agora iha tan ameasa husi variante foun.

Nia informa sei iha mudansa ruma ba politika prevensaun surtu Covid-19 hodi responde ba propagasaun variante foun Covid-19, ne’ebe mosu ona iha nasaun vizinho Indonesia.

Entretantu, Reprejentante Presidente Autoridade Munisipio Dili, Antonio Moniz apresia ho inisiativa ministerio da saúde nian hodi hamosu pesoal inspektor sanitaria atu bele halo edukasaun, kontrolu ba implementasaun regras preventiva sira iha komunidade nia let.

“Karakter ita nia komunidade iha munisipio Dili, ita hotu hateten tanba ita nia pesoal saúde sira mos enfrenta situasaun ne’ebe ita la espera atu akontese. Maibe ida ne’e labele sai dezafiu ba ita bo’ot sira nafatin servisu hamutuk ho autoridade lokal sira no lider komunitaria sira inklui autoridade seguransa sira atu ita bele halao servisu ne’e diak liu tan iha nivel karaik,” nia hateten.

Iha parte seluk, Reprejentante OMS iha Timor-Leste, Arvind Mathur, hateten servisu barak mak halo ona, maibe numeru kazu sei bo’ot no ema balun kontinua la kumpri regras preventiva hanesan uza maskara, fase liman, distansia sosial.

Nia espera ho prezensa pesoal inspektor sanitaria sira bele konvense lider komunitaria sira atu sira hamutuk konvense komunidade sira pratika hahalok loos sira ba prevensaun surtu Covid-19 tanba informasaun falsu no la klaru sira lao lalais liu iha komunidade nia let.

Nia hatutan importante mos kontinua halo monitorizasaun ne’ebe diak ba fatin sira hotu hodi garantia ema hotu kumpri regras preventiva sira.