Kordenador Pilar III Covid-19 asuntu vijilansia, Carlito Correia Freitas hateten partisipasaun komunidade sira nian iha atividade sentinela ativu ou swab masal la maximu, tanba durante loron 10, hahu 1-10 fulan Maio, ekipa konsege rekolha deit amostra hamutuk 1,874.

Kordenador Pilar III Covid-19 asuntu vijilansia, Carlito Correia Freitas hateten partisipasaun komunidade sira nian iha atividade sentinela ativu ou swab masal la maximu.

Nia dehan husi total 1,874 amostra ne’e, rezultado analiza laboratoriu hatudu ema nain 181 maka positivu Covid-19.

“Dificuldade ne’ebe ita hasoru iha trenu maka, durante halao atividade sentinela ativu iha 12 sukus nota partisipasaun komunidade nian minimu, tanba kuaze oras rua ba tolu ema nain ida maka mai voluntario halo teste swab,” nia hateten via telephone.

Nia dehan atividade sentinela ativu ne’e halao deit iha 12 sukus iha Munisipio Dili, ne’ebe konsideradu hanesan zona mean tanba taxa insidensia aas. Suku hira ne’e maka hanesan suku Fatuhada, Bebonu, Madohi, Manleuana, Bairo Pite, Vila Verde, Kaikoli, Kuluhun, Santa Cruz, Lahane Osidensal no Lahane Oriental.

Nia informa atividade swab masal ne’e utiliza rapid antigen teste. Analiza teste ida ne’e durante 15 minutu rezultado hatene ona tanba ne’e ba sira ne’ebe detetadu positivu asegura kedas ba izolamentu, maibe sira ne’ebe rezultado antigen negative sei ba konfirma fali ho analiza PCR atu bele iha rezultado ne’ebe mais akuradu.

Iha parte seluk, Diretur Executivu Forum NGO Timor-Leste (FONGTIL), Daniel Santos do Carmo hateten iha Timor-Leste, surtu Covid-19 halo tinan ida iha fulan Marsu 2021. Tempu tinan ida la sufisiente atu konvense komunidade kumpri regras sira no komprende servisu sira ligadu ho Covid-19 nian.

“Ita ema iha konesementu no kapasidade ne’ebe lahanesan, entau komunidade hotu labele intende no adapta baut foun ho lalais. Hau fo ezemplu iha munisipio Lautem, ekipa atu ba halo swab teste komunidade sira halai ba ailaran. Ekipa lori auto platiku bolu hanesan uluk Japanes sira bolu ita nia inan aman sira iha ailaran maka tun mai, ne’e hatudu sira konsente buat ne’e perigu, maibe ema la ajuda sira komprende tanba ne’e tinan ida la to’o no ita hotu tenke hola papel ida ne’e atu konsensializa komunidade,” nia hateten.

Nia dehan dala ruma, prestasaun servisu ne’ebe ekipa saúde hatudu iha trenu, ne’ebe ladun maximu halo populasaun sira lakon konfiansa no lahatudu sira nia hahalok kolabora hanesan lakohi halo swab test, positivu lakohi ba izolamentu no lakohi tuir vasinasaun.