Sexta, Março 29, 2024
Total visitors: 766366

Diretóra Servisu Saúde Munisipio Dili, Agustina Segurado hateten fasilidade saúde sira iha kapital Dili laran hasoru dificuldade atu kumpri medida prevensaun surtu COVID-19 distansia fisiku tanba espasu la permite no numeru pasiente barak.

Diretóra Servisu Saúde Munisipio Dili, Agustina Segurado hateten fasilidade saúde sira iha kapital Dili laran hasoru dificuldade atu kumpri medida prevensaun surtu COVID-19 distansia fisiku tanba espasu la permite no numeru pasiente barak.

Nia dehan, maske nune’e sira nafatin halo esforsu atu kumpri media prevensaun hotu hanesan ema hotu ne’ebe visita fasilidade saúde tenke uza maskara no fase liman ho bee no sabaun antes tama iha fasilidade saúde.

“Hau hanoin ba fasilidade saúde ita koalia kona ba distansia fisiku ho espasu ne’ebe iha hau rasik konsiente katak susar oituan atu implementa tanba ne’e meus ne’ebe ami bele halo mak sensibiliza ba komunidade atu kontribui, liu-liu sira ne’ebe urgente mai iha dader no sira ne’ebe sei bele hein mai iha lokraik atu ita bele kumpri regras,” nia hateten iha servisu fatin Formosa, Dili.

Nia hateten, aplikasaun Estado Emergensia sira uluk iha tempu bailoron tanba ne’e sira harii tenda iha liur hodi loke tan espasu, maibe agora tempu udan labele harii tenda entau espasu sai kloot liu tan.

Nia haktuir, hare ba kondisaun espasu ne’ebe iha mak importante liu mak ema hotu tenke uza maskara no fase liman ho bee no sabaun beibeik.

Nia informa, fasilidade saúde sira hotu iha Dili laran hahu re-ativa hikas triajen atu halo screening ba pasiente sira dahuluk antes tama ba fasilidade saúde hetan tratamentu.

Entretantu, Xefe Gabinete Kontrolu Kualidade no Komunikasaun Sosial, iha Hospital Nasional Guido Valdares (HNGV), Sara Maria Freitas Xavier hateten hospital hahu re-ativa triajen iha oin hodi bele halo screening ba pasiente hotu ne’ebe visita hospital antes tama ba emergensia laran hetan tratamentu.

“Ami mos limita visitor sira mai iha HNGV no pasiente ida ami autoriza familia ida deit mak hein atu bele kumpri media protokolu prevensaun moras infesaun no labele prejudika atendimentu profesional saúde ba pasiente sira no asegura konfortabilidade, seguransa pasiente sira nian,” nia hateten.

Nia dehan, familia no visitor ne’ebe la kumpri medida prevensaun COVID-19 nian hanesan la uza maskara, la fase liman pesoal seguransa sei la fo autorizasaun atu tama ba hospital laran hodi visita pasiente no iha hospital laran tenke mantein distansia fisiku metro ida.

Iha parte seluk, Membru Parlamentu Nasional, Deputado Patrocinio Fernandes konsidera implementasaun estado emergensia dala sia ne’e rung ranga tanba regras ne’ebe hasai la uniformiza entau sidadaun la kumpri regras.

“Hau hanoin governu tenke hare no uniformiza media atuasaun sira ne’e ba parte hotu laos parte balun iha fleksibilidade parte seluk ita dehan labele tanba situasaun ne’e sei hamosu fali opiniaun controversial iha publiku,” nia hateten.

Nia dehan, mosu opiniaun controversial iha publiku mak ema barak sei la kumpri media prevensaun sira ne’e no tau povu no nasaun ida ne’e iha risku nia laran.