Sexta, Março 29, 2024
Total visitors: 766366

Xefe Gabinete Kontrolu Kualidade no Komunikasaun Sosial, iha Hospital Nasional Guido Valdares (HNGV), Sara Maria Freitas Xavier hateten sira fo ona orientasaun ba pesoal seguransa no profesionais saúde sira atu kontrola no hapara familia sira ne’ebe fasilita tratamentu tradisional ba pasiente sira iha salas enfermaria.

Xefe Gabinete Kontrolu Kualidade no Komunikasaun Sosial iha HNGV, Sara Maria Freitas Xavier hateten sira fo ona orientasaun ba pesoal seguransa no profesionais saúde sira atu kontrola no hapara familia sira ne’ebe fasilita tratamentu tradisional ba pasiente sira iha salas enfermaria.

Nia dehan, sira seidauk detekta tratamentu tradisional ne’ebe lao iha hospital laran, maibe iha periodu feriadu Natal no tinan foun mosu imagen balun publika iha sosial media akontese tratamentu tradisional ba pasiente sira iha hospital.

“HNGV la autoriza tratamentu tradisional ba pasiente sira ne’ebe admitidu ou baixa hela iha hospital tanba tratamentu sira ne’ebe profesional saúde sira fo ba pasiente sira iha ne’e bazeia ba evidensia kliniku,” nia hateten iha servisu fatin Bidau, Dili.

“Familia ruma ou pasiente rasik hakarak hetan tratamentu tradisional depois alta fila ona ba uma bele halo, maibe durante baixa iha ne’e ami la autoriza tanba bainhira akontese komplikasaun ruma ou efeitu husi tratamentu ne’e se mak responsabiliza.”

Nia rekonhese frakeza ne’ebe sira iha hodi kontrola movimentu iha hospital laran, maibe konselho foti ona desizaun hodi fo orientasaun ba seguransa, profesional saúde sira no funsionario sira tomak atu servisu hamutuk hodi evita akontes tratamentu tradisional iha sala enfermaria sira.

Iha oportunidade ne’e mos nia husu ba visitante sira mai hospital atu kopera hodi kontrola no bainhira hare lalais informa ba konseilho atu bele foti desizaun hori rezolve.

Iha parte seluk, Diretora ezekutivu Organizasaun Fundasaun Alola, Maria Imaculada Guterres sente preokupa tanba tratamentu tradisional sira iha rai laran ne’e seidauk halo estudu sentifiku ida prova katak seguru no bele kura moras sira.

Nia dehan, aimoruk tradisional balun ne’ebe hanesan sublementu deit atu hasa’e imunidade ema nian, maibe ba tratamentu diak liu hasoru mediku sira tanba mundialmente aimoruk sira ne’ebe uza ne’e prova ona bele kura moras no seguru ba ema atu konsumu.

“Dala barak ami iha pasiente kankru susun sira ami halo akonseilamentu lori ba hospital sira lakohi sira dehan ba koko lai tradisional hanesan tau aitahan sira iha susun leten kanek maran, maibe iha laran daet nafatin. To’o loron ida komesa moras makas mai fali ami lori ba hospital mediku sira hit liman labele halo buat ida tanba avansadu ona entau sira hein deit distinu,” nia hateten.

Nia hatutan, presiza haforsa edukasaun no sensibilizasaun ba komunidade sira kona ba vantajen no dezvantagen sira halo tratamentu tradisional ba kualker moras atu sira bele iha konsesementu hodi foti desizaun ba tratamentu ne’ebe diak no seguru.