Quinta, Abril 25, 2024
Total visitors: 766366

Ministerio da Saúde (MdS) servisu hamutuk ho agensia United Nation Population Fund (UNFPA) sensibiliza informasaun kona ba kontekstu Violensia Bazea ba Jeneru (VBJ) ba jestor saúde sira hotu iha teritorio tomak atu iha konhesimentu ne’ebe diak hodi fo asistensia saúde ne’ebe kualidade no dignu ba sobrevivente violensia bazea ba jeneru sira, liu-liu feto no labarik sira.

Reprejentante Diretur Jeral Prestasaun Servisu Saúde iha MdS, Doutor Alipio Gusmão Lopes hateten VBJ ne’e problema kompleksu ne’ebe akontese iha mundu inklui iha Timor-Leste tanba numeru kazu aumenta ba beibeik.

Reprejentante Diretur Jeral Prestasaun Servisu Saúde iha MdS, Doutor Alipio Gusmão Lopes hateten VBJ ne’e problema kompleksu ne’ebe akontese iha mundu inklui iha Timor-Leste tanba numeru kazu aumenta ba beibeik.

“Treinamentu dala barak ita fo ba profesional saúde sira, maibe jestor sira karik laiha informasaun ne’ebe klaru no konhesimentu ne’ebe diak. Entaun ohin ita bolu jestor sira husi munisipio hotu atu nune’e sira iha konhesimentu ba violensia bazea ba jeneru, karik mosu problema sira hatene liga ba se hodi rezolve problema tanba ne’e ita halo sensibilizasaun ba jestor sira,” nia hateten hafoin halo abertura ba atividade sensibilizasaun no kordenasaun ba profesional saúde kona ba VBJ iha salaun Tower Fatuhada, Dili.

Nia dehan setor saúde nia responsabilidade mak fo atendimentu saúde ba sobrevivente sira tuir nesesidade no rekolha mos dadus evidensia sira liu husi ezaminasaun mediku no forensica nian hodi apoia prosesu justisa nian.

“Ita iha ona protokolu atendimentu balun ne’ebe dezenvolve ona. agora ita presiza tan mak kurikulum ba treinamentu nian ne’ebe espesifiku atu fasilita profesional saúde sira ejerse sira nia funsaun ba problema violensia bazea ba jeneru, maibe tinan oin ita hanoin ona atu dezenvolve kurikulum ida ba violensia bazea ba jeneru at fo formasaun ba profesional saúde sira,” nia hateten.

Nia rekonhese seidauk iha fatin ne’ebe apropriado atu fo atendimentu ketak ba sobrevivente sira, maibe durante ne’e sira fo atendimentu ne’ebe dignu ba vitima sira tuir nesesidade no kondisoens.

Entretantu, Diretor Servisu Saúde Munisipio Ermera, Antonio de Deus Fatima hateten tinan kotuk sira harii ona fatin ketak ida hodi halo atendimentu ba sobrevivente violensia bazea ba jeneru sira, liu-liu feto no labarik feto sira ne’ebe hetan violensia fisiku no violasaun seksual.

“Ami durante ne’e servisu hamutuk PNTL no ministerio solidaridade sosial no inkluzaun (MSSI) atu hare sobrevivente sira ne’ebe hetan violensia fisiku, fisikologia no seksual. Kazu sira ne’ebe polisia refere mai sentru saúde komunitaria ami halo tratamentu no polisia liga kedas ba uma mahon sira atu fo fatin ne’ebe seguru ba vitima sira,” nia hateten.

Nia dehan asaun importante ne’ebe tenke halo mak sensibiliza informasaun ba inan feto no labarik feto sira atu sira iha informasaun ne’ebe naton kona ba violensia bazea ba jeneru no sira tenke hatene instituisaun ne’ebe bele hetan tulun bainhira sira hetan violensia.

Iha parte seluk, reprejentante UNFPA iha Timor-Leste, Ronny Lindstrom, hateten violensia bazea ba jeneru iha Timor-Leste problema ne’ebe seriu tenke halo esforsu atu redus no kombate tanba dadus hatudu 59% feto ho idade tinan 15-49 iha esperensia hetan violensia fisiku, psikologia no seksual husi parseiru inteimu no husi sira ne’e 60% la buka tulun.

“Hau hanoin pasu ne’ebe importante mak feto no labarik feto sobrevivente sira atu hetan informasaun no hatene sira hetan atendimentu no suporta iha ne’ebe. Sira mai iha fasilidade saude sira presiza hasoru profesional saúde sira ne’ebe hatene halo tratamentu no suporta sira,” nia hateten.

Nia dehan sira servisu hamutuk ho ministerio da saúde atu kria fatin ne’ebe apropriado hodi fo atendimentu ba sobrevivente sira no hadia dadus sira atu bele hetan informasaun ne’ebe klaru kona ba kauza husi violensia hodi bele buka solusaun atu hakotu violensia iha rai laran.