Membru Parlamentu Nasional, Deputado Francisco Miranda Branco sente preokupa sidadaun barak mate ho idade ne’ebe ki’ik tanba atakasaun fuan no moras kronika lahada’et sira.

Membru Parlamentu Nasional, Deputado Francisco Miranda Branco sente preokupa sidadaun barak mate ho idade ne’ebe ki’ik tanba atakasaun fuan no moras kronika lahada’et sira.

Nia dehan, tempu ona governu liu husi ministerio da saúde atu halo estudu konsekuensia ida tanba sa grafiku moras fuan a’as ba beibeik no kada tinan ema mate.

“Loron hira ba kotuk ita asiste ita nia membru polisia husi unidade fronteira ida ho idade 30 deit mate derepente. Situasaun akontese barak tebes no dala barak ita dehan ema mak fekit, maibe ne’e moras fuan,” nia hateten iha plenaria parlamentu nasional, Dili.

Nia dehan, ekipa mediku espesialista husi Singapura no Malaysia mos preokupa ho situasaun iha Timor liga ho moras lahada’et sira tanba sira simu pasiente fuan barak liu husi Timor.

Nia hatutan, kada tinan governu tau osan ho montante ne’ebe bo’ot hodi halo despeza ba tratamentu iha rai liur tanba kondisaun hospital rai laran seidauk bele halo intervensaun.

Nia haktuir, sira apoia inisiativa governu nian no aprova orsamentu hodi estabelese klinika kardiologia iha hospital nasional atu bele hahu halo intervensaun sira.

Iha parte seluk, Xefe Deparamentu Moras Lahada’et iha Ministerio da Saúde, Doutor Frederico Bosco hateten sensu uma kain 2015, hatudu populasaun ho idade 0-35 reprejenta 75%, idade 36-59 iha 20% no idade 60 ba leten iha 5%. Signifika timor oan mate sedu barak tanba ema idade 60 ba leten menus.

“Ita Timoroan mate sedu barak. Kauza mate sedu ida mak moras lahada’et, asidente trafiku no violensia, mortalidade saúde inan no oan sei makas, hodi kontribui mos ba ita idade to’o 60 ba leten menus,” nia hateten.

Nia dehan, peskiza fator risku moras lahada’et iha tinan 2014, hatudu 70% populasaun idade adulto 18-69 fuma tabaku, 43% hemu tua, han masin, mina no midar barak, no 97% ema ne’ebe sofre moras hipertensaun lahalo tratamentu regular tanba ne’e fo konsekuensia atakasaun fuan, strok no rins falha.

Entretantu, Doutor Romel Braz, Mediku Jeral Servisu iha Sentro Vera Cruz hateten rezultado estudu retrospectivu ne’ebe sira halao kona ba transferensia moras ba rai liur hatudu durante tinan 10, husi 2009-2019, pasiente ne’ebe halo tratamentu iha rai liur hamutuk rihun tolu resin.

Nia dehan, grupo idade pasiente ne’ebe haruka ba liur hahu husi tinan 1 to’o 14 hamutuk 322, idade 15 to’o 24 iha 349, idade 25 to’o 59 iha 2,905, idade 60 to’o 79 iha 380, no idade 80 ba leten iha 15. Signifika kazu bo’ot liu mak sira ho idade reprodutiva.

“Razaun principal ne’ebe obriga ita haruka moras ba rai liur mak menus rekursu humanu intermus mediku espesialista ita sei mukit tebes tanba ne’e ita presiza halo investimentu integradu iha setor saúde. Signifika laos deit forma mediku espesialista, maibe forma mos enfermeiru espesialista no tekniku sira tanba mediku deit sei labele halo intervensaun,” nia hateten.

Alende ne’e nia dehan, governu tenke halo ona investimentu ba infrastruktura, ekipamentu mediku, kondisaun laboratoriu atu fasilita profesional saúde sira halo intervensaun.

“Ita kontratu internasional mai ita la kria kondisaun mos hanesan deit. Mai ita fo salariu ba deit hodi diagnosa no refere ba rai liur entaun ita lakon dupla selu salariu no kustu tratamentu iha rai liur,” nia hatutan.

Nia haktuir, kustu transferensia moras ba rai liur iha variedade depende ba tipu moras no nasaun ne’ebe atu ba halo tratamentu, maibe despeza ne’ebe governu gasta iha tinan tolu nia laran (2016-2018) ba viajen deit hamutuk $4 milhoens resin no tratamentu mediku $14 milhoens resin.