Quarta, Fevereiro 19, 2025

Diretóra Ezkutiva Organizasaun Asistensia Legal ba Feto no Labarik (ALFeLa), Marcelina Amaral informa iha tinan 2023, sira fornese asistensia legal ba vitima violénsia bazeia jenéru, liu-liu feto no labarik hamutuk na’in 523 iha prosesu justisa formal hodi hetan justisa ne’ebé justu.

Diretóra Ezkutiva Organizasaun Asistensia Legal ba Feto no Labarik (ALFeLa), Marcelina Amaral informa iha tinan 2023, sira fornese asistensia legal ba vitima violénsia bazeia jenéru, liu-liu feto no labarik hamutuk na’in 523 iha prosesu justisa formal hodi hetan justisa ne’ebé justu.

Nia dehan kliente na’in 523 refere, sira nia prosesu kazu maioria tama ona iha ministeriu públiku no iha mos kliente tuan ne’ebé prosesu kazu sei iha ministeriu públiku no tribunal.

“Husi kazu sira ne’ebe hau temi maioria mak kazu violénsia doméstika, violasaun seksual, abuzu seksual ba minor, inklui kazu insestu sira katak aman mak viola rasik ona feto, tiu no subriña. Kazu ne’e tama iha violasaun seksual no abuzu seksual. Iha mos kazu sivil liga ho exersisiu poder paternal no alimentasaun ba minor ne’e kuaze 10% husi total kazu ne’ebe ami atende,” nia hateten iha servisu fatin Vila Verde, Dili.

Nia hateten bazeia ba kuantidade numeru kazu aumenta makas tanba anterior sira simu kliente foun na’in 200 até 300 anualmente, maibe agora sa’e ba na’in 500 até 600.

Nia hatutan numeru kazu aumenta tanba komunidade, liu-liu feto sira hatene ona sira nia direitu no hetan ona informasaun asesu ba sistema justisa formal.

Nia haktuir dificuldade ne’ebé sira no autoridade judisial sira enfrenta mak segundu alterasaun kodigu prosesu penal lei foun, entau autoridade judisial sira presiza hetan formasaun atu bele implementa tanba ne’e kazu barak pendente, baihira sira tuir formasaun.

Nia informa agora dadaun sira iha pessoal legal hamutuk na’in 27 ne’ebé kobre 13 munisípiu inklu Rejiaun Administrativu Espesial Oecusse Ambeno (RAEOA), husi numeru ne’e kada area juridisaun iha ema nain hat to’o lima atu akompaña vitima sira iha justisa formal.

Iha parte seluk, Sekretaria Estadu Igualidade (SEI), Elvina Sousa Carvalho hateten legislasaun ne’ebé presiza hadia governu sei avansa ho alterasaun no proposta lei atu halo revizaun atu bele fo protesaun ne’ebé maximu ba feto no labarik sira.

Nia dehan esbosu revizaun kodigu penal no lei kontra violénsia doméstika nu.7/2010 finaliza ona hein agenda Parlamentu Nasionál atu avansa ba diskusaun.

“Prosesu revizaun ba lei kontra violénsia doméstika lao hela ho apoia husi entidade sira husi sosiedade sivil ita halo ona komunikasaun ho Parlamentu Nasionál atu avansa ho revizaun lei ne’e tanba ita bo’ot sira hatene prosesu naruk ida halao ona iha governu anterior saida deit mak presiza hadia ho revizaun lei ne’e halo hotu ona hein deit husi parte parlamentu nian ita bele halo tan diskusaun dala ida hodi avansa, entau hau atu hateten revizaun ba lei kontra violénsia doméstika klaru sei halao,” nia hateten.

Nia rekoñese numeru kazu violénsia bazeia ba jenéru aumenta makas, parte ida diak tanba ema barak iha ona korajen atu halo keixa no buka tulun. Maibe parte seluk tenke reforsa planu no programa prevensaun nian, ne’e kabe ba responsabilidade entidade hotu-hotu nian atu promove kultura respeita malu no hadomi malu iha familia no sosiedade.