Segunda, Outubro 02, 2023
Total visitors: 766366

Embaxadora Boa Vontade Fundus Nasoins Unidas ba Populasaun (UNFPA), Catarina Furtado, preokupadu tebes ho númeru inan no bebé ne’ebé mate durante gravida no partus sei aas tanba kobertura servisu atendimentu saúde maternu-infantíl seidauk maximu no kualidade. Entau rekomenda ba governu no parseriu dezenvolvimentu sira atu investe makas ba servisu kuidadu saúde maternu-infantíl.

Embaxadora Boa Vontade Fundus Nasoins Unidas ba Populasaun (UNFPA), Catarina Furtado, preokupadu tebes ho númeru inan no bebé ne’ebé mate durante gravida no partus sei aas.

Nia dehan Timor-Leste, iha posibilidade atu redús taxa mortalidade inan husi 159/100,000 ba 70/100,000 inan partu moris. Maibé governu tenke iha vontade polítika no kolaborasaun ho parseiru sira atu mellora fasilidade infrastrutura saúde sira, apoia ekipamentu diagnóstika, medikamentu no formasaun ba profisionál saúde sira.

“Presiza investe ba fasilidade sentru saúde sira, apoia ekipamentu, medikamentu no formasaun ba profisionál saúde sira. Profisionál saúde sira tenke servisu ho kualifikadu atu gaia konfiansa inan sira konsulta isin rua no partu iha fasilidade saúde tanba dadaun ne’e iha Timor, inan 51% mak partu iha fasilidade saúde seluk partu iha uma,” nia hateten hafoin visita uma maternidade iha Sentru Saúde Internamentu Gleno, munisípiu Ermera.

Nia hateten evidensia iha mundu hatudu katak investe iha saúde mak sei kontribui ba mellora ekonomia no vida sosiál tanba bainhira fasilidade saúde kondisaun diak promove ema nia saúde diak automatikamente sira nia ekonomia mos diak.

Nia hatutan UNFPA komite ona atu eleva kapasidade sala maternidade iha sentru saúde sira iha teritóriu nasionál ba sentru saúde Kuidadus Emerjénsia Obstetriku no Neonatal atu ajuda inan partu ho komplikasaun sira.

Nia haktuir dadaun ne’e UNFPA, harii ona sentru Kuidadus Emerjénsia Obstetriku no Neonatal hat iha munisípiu Viqueque, Ataúro, Manufahi, Liquiça no planu sei harii tan sentru 32 atu ajuda inan sira partu ho komplikasaun beleredús taxa mortalidade, tanba kada tinan 6,000 husi totál 40,000 inan isin-rua mak iha risku partu ho komplikasaun.

Embaxadora mós husu Ministériu Saúde, atu promove mós papél laen nian atu suporta no enkoraja inan sira buka fasilidade saúde hodi hetan tratamentu no partu iha fasilidade saúde.

Entretantu, Xefe Sentru Saúde Internamentu Gleno, Alcina Fernandes da Silva hateten uma maternidade ne’e kondisaun infrastrutura la favorese ona, atu halo servisu iha laran tanba tinan 13 resin ona no ekipamentu ne’ebé sira utiliza mós ladun di’ak ona.

“Ami-nia maternidade ne’e harii iha tinan 13 liuba, agora ho kondisaun ne’ebé mak ita bo’ot sira haree rasik odamatan aat ona, ekipamentu no material sira mós ladun ho kondisaun di’ak ona. Entaun vizita embaxadora nian ne’e, ami espera bele fó resposta pozitivu ida ba ami-nia maternidade,” nia hateten.

Nia hateten sira iha médiku na’in 10 no parteira na’in 10 ne’ebé fó atendimentu regulár ba pasiente sira, liu-liu inan isin-rua sira. No kada fulan sira fó atendimentu partus mínimu na’in 40 até 50 resin.

Nia informa iha fulan Janeriu to’o Agostu tinan 2023, sira fo atendimentu partu ba inan isin rua hamutuk 254. Husi númeru ne’e inan na’in tolu no bebé na’in 9 mak mate iha inan nia kanotak. Inan mate tanba hetan komplikasaun ran fakar depois partu no bebé, tanba inan hetan infesaun durante isin-rua la halo konsulta kuidadu ante natal.