Quinta, Junho 01, 2023
Total visitors: 754002

Pontu Vocal Sekretariadu Movimentu Scaling Up Nutrition (SUN), iha Timor-Leste, Filipe da Costa hateten seminar altu nivel entre governu, parseru dezenvolvimentu, agensia internasional no organizasaun sosiedade sivil atu hare nivel investimentu ne’ebe diak liu hodi redus no kombate taxa malnutrisaun raes badak iha rai laran tanba raes badak malnutrisaun kronika ne’ebe afeta kreximentu fisiku no kakutak labarik sira nian.

Pontu Vocal Sekretariadu Movimentu Scaling Up Nutrition (SUN), iha Timor-Leste, Filipe da Costa hateten seminar altu nivel entre governu, parseru dezenvolvimentu, agensia internasional no organizasaun sosiedade sivil atu hare nivel investimentu ne’ebe diak liu hodi redus no kombate taxa malnutrisaun raes badak iha rai laran.

Nia salienta governu iha komitmentu atu redus malnutrisaun ba labarik sira idade tinan lima mai kraik, liu-liu raes badak husi 47% (2020) tun ba 25% (2030), todan menus 6.8% ba 3%, inseguransa aihan husi 50.4% ba 0 no dieta la tuir padraun nutrisaun husi 24.9% ba 0, maibe presiza konsolida investimentu ida ne’ebe diak liu atu asegura implementasaun Planu Asaun Nasional Konsolidasaun Nian ba Seguransa Alimentar no Nutrisaun 2020.

“Ita espera katak liu husi diskusaun ne’e ita bele kordena malu diak liu tan atu implementa duni planu asaun ne’ebe ita halo hamutuk ona. Ita iha asaun prioridade 18, klaru buat hotu prioridade, maibe ita identifika ona iha Planu Asaun Nasional Konsolidasaun Nian ba Seguransa Alimentar no Nutrisaun (CNAP FNS) ne’ebe fahe ba setor hitu,” nia hateten bainhira partisipa iha Forum Nivel Altu konaba Konsolidasaun Investimentu Redus Raes Badak ba Labarik idade tinan lima mai kraik iha Timor-Leste, iha Otel City 8 Manleu, Dili.

Nia hateten prioridade 18 ne’ebe difini iha Planu Asaun Nasional Konsolidasaun Nian ba Seguransa Alimentar no Nutrisaun 2020, mak promove susuben esklusivu ba bebe idade 0 ate fulan 6 no kontinua ba tinan rua, promove aihan komplementar no dieta saudavel ba labarik sira, distribui suplementu micronutriente ba labarik sira, melhora jestaun kuidadu saúde ba kazu malnutrisaun aguda, asesu ba saneamentu no ijiene ne’ebe diak, asesu ba atendimentu planeamentu familiar, asegura labarik feto no mane iha eskola, melhora kualidade merenda eskolar, haforsa edukasaun nutrisaun ba komunidade eskola, melhora asesu bee hemu kualidade, hasa’e produsaun asegura uma kain hotu iha asesu ba aihan sufisiente, hasa’e produsaun produtu pekuaria, reforsa programa bolsa da mãe, promove ajudu aihan nutritivu ba familia kibi’it laek ne’ebe iha inan isin rua no labarik idade 0 ate tinan rua, kria legislasaun konaba fortifikasaun aihan, promove ambiente merkadu sensivel ba nutrisaun, kombate violénsia bazeia ba jeneru, asegura promosaun
jeneru sensivel ba nutrisaun iha setor hotu.

Nia fiar ho apoia rekursu finanseiru no tekniku ne’ebe diak ba setor save sira hanesan Ministeriu Saúde, Ministeru Edukasaun Joventude no Desportu, Ministeriu Obras Publika, Miniteriu Agrikultura no Peskas, Ministeriu Solidaridade Sosial no Inkluzaun, Ministeriu Turismu Komersio Industria no Sekretaria Estadu Igualidade no Inkluzaun tinan 2030, bele redus taxa malnutrisaun iha rai laran.

Iha parte seluk, Country Representative Grupo Banku Mundial, iha Timor-Leste, Bernard Harborne hateten sira servisu besik ho governu, liu-liu setor save sira atu implementa komitmentu politika ne’ebe governu no parseru hasai ona atu hadia seguransa alimentar no nutrisaun ba labarik sira tanba dadus hatudu metade labarik iha Timor sofre raes badak.

Nia hateten planu asaun iha ona no ministeriu saúde mos iha ona planu estratejiku nasional ba nutrisaun nian, maibe presiza fundu ne’ebe apropriadu atu bele implementa asaun sira ne’e hodi atinji objetivu.

“Ita nafatin iha lacunas, ami nia stimasaun ne’e presiza $50 milaun dolar Amerikanu atu kombate malnutrisaun, se ita atu implementa planu asaun nasional konsolidasaun to’o tinan 2030, entau ita nafatin iha dezafiu. Maibe tinan 2023, governu komite ona aloka $10 miloens ba Ministeriu Saúde atu hare ba nutrisaun nian no iha area seluk hanesan bee moos, edukasaun, estrada rural presiza suporta husi governu no parseru sira,” nia hateten.

Nia hateten iha surtu Covid-19, hatudu koperasaun ne’ebe forte tebes entre governu no parseru sira atu responde, entau atu kombate malnutrisaun presiza nafatin esperitu koperasaun ida ne’e.