Quinta, Abril 18, 2024
Total visitors: 766366

Joven ho defisensia Cesar Agostu da Conçeicão hateten sosiedade seidauk fiar atu fo oportunidade servisu ba ema ho defisiensia sira, maske sira iha kapasidade no abilidade atu halo servisu kontribui ba dezenvolvimentu nasaun nian tanba barak mak kria rasik empregu ba sira nia aan hanesan halo negosiu iha dalan ninin sira no involve iha atividade hortikultura nian.

Joven ho defisensia Cesar Agostu da Conçeicão hateten sosiedade seidauk fiar atu fo oportunidade servisu ba ema ho defisiensia sira.

Nia dehan ema ho defisensia la hetan oportunidade servisu iha publiku tanba komunidade sei kaer metin hela stigma katak ema ho defisensia labele halo buat ida.

“Ita seidauk fiar atu fo servisu ba ema ho defisiensia maske sira iha kapasidade, maibe ita hare sira nia kondisaun ita la fo oportunidade. Ita hare deit ba nia kondisaun ita la koko fo oportunidade, Se karik ita lahare nia kondisaun ita fo oportunidade hau fiar katak nia bele halo buat ruma kontribui ba dezenvolvimentu nasaun nian,” nia hateten hafoin simu sertifikadu apresiasaun hanesan heroi mudansa foun husi esposa Eiz Presidente Republika Cidália Lopes Guterres foin lais

Nia hateten durante tinan barak nia hola parte iha Organizasaun PERMATL hodi implementa programa to’os eskola iha munisipiu Aileu no munispiu seluk. No involve mos iha atividade konservasaun bee matan iha munisipiu sira.

Nia espera ho prezensa maluk defisensia balun iha publiku bele fo motivasaun ba ema ho defisensia seluk ne’ebe sei izola aan hela iha uma atu buka oportunidade sira aprende no kria rasik servisu baa an hodi ajuda familia.

Nia mos husu komunidade tomak atu respeita ema ho defisensia sira, fo oportunidade mos ba sira no labele husik sira iha kotuk beibeik.

Iha parte seluk, defisiensia Matan Leonito da Costa hateten durante tinan barak faan sigaru no pulsa telemovel iha dalan ninin hodi sustenta moris no familia tanba laiha servisu seluk ne’ebe atu halo.

Nia dehan ho kondisaun labele hare dalabarak hasoru ema balun ne’ebe bosok uza osan falsu hodi sosa sigaru no pulsa hanesan iha loron 2 fulan Maio, iha ema ida ne’ebe uza osan palsu ho montante $100 dolar Amerikanu, maibe bosok osan $10 dolar Amerikanu hodi sosa nia sasan pulsa no sigaru.

“Hau foti duni pulsa telemor tahan nen no sigaru LA masu rua fo ba nia, depois hau lao metro ida hau hasoru major ida hola pulsa iha hau lori osan $20 dolar, hau dehan xefe osan hira nia hatan $20 dolar hau nia osan rahun seidauk iha. Entaun hau husu ajuda ba major ne’e hare took osan ne’e tanba durante ne’e ema fo osan tahan hau sempre hatudu ema hare no major hare dehan osan falsu no hau fila fali mai fatin ema ne’e laiha ona, entaun hau lori ba hato’o iha polisia maibe buka seidauk hetan,” nia hateten.

Nia hateten loron ida husi dader to’o lokraik lao iha Dili laran faan sigaru no pulsa telemovel hetan rendimentu $10 ate $20 dolar Amerikanu no osan ne’e uza ba sosa fali sasan faan no restu ajuda fali nesesidade familia nian.