Sexta, Abril 19, 2024
Total visitors: 766366

Movimentu Joventude, ne’ebe hamahon aan iha Conselho Nasional Joventude (CNJTL), ejiji ba governu atu hasa’e taxa produtu tabaku no deside presu minimu ba tabaku tanba tabaku sai kauza principal hamosu moras cardiovakular ne’ebe oho sidadaun rihun ida kada tinan.

Movimentu Joventude, ne’ebe hamahon aan iha Conselho Nasional Joventude (CNJTL), ejiji ba governu atu hasa’e taxa produtu tabaku no deside presu minimu ba tabaku.

Porta Voz Movimentu Joventude, Sancho Belito Fernandes hateten governu no sosiedade tomak tenke halo ona intervensaun seriu hodi proteje jerasaun foun sira husi konsekuensia produtu tabaku nian tanba dadus peskiza global ba foinsa’e iha tinan 2019, hatudu foinsa’e idade tinan 13-15 kuaze 30,9% fuma sigaru ativu.

“Husu governu no parlamentu nasional atu foti asaun emediata hodi hasa’e taxa ba produtu tabaku no deside presu minimu ba tabaku. Ami rekomenda presu minimu $5 dolar atu hamenus foinsa’e sira nia kibi’it sosa produtu tabaku no kontribui hasa’e rendimentu nasaun nian,” nia hateten bainnira partisipa iha marsa paz iha Jardin Largo Lecidere, Dili.

Nia dehan, dadus Ministerio da Saúde hatudu kada tinan sidadaun hamutuk nain 30 mil mak baixa no halo tratamentu iha fasilidade saude no hospital sira tanba sofre moras lahadaet hanesan moras cardiovascular, hipertensaun, strok, diabetes no seluk tan. No husi numeru ne’e rihun ida mak mate.

Nia hatutan, dadus observasaun Organizasaun Mundial Saúde (OMS) iha tinan 2016-2019, hatudu taxa mortalidade ba moras lahadaet atinji 3300 (45%) no husi numeru ne’e 20% mate prematuru katak mate sedu ho idade produtivu.

“Ita hare ita nia dadus sensu populasaun 2015, hatudu ema ho idade 60 ba leten iha deit 5%, ne’e hatudu mai ita katak prevalensia mate prematuru ka mate sedu a’as. Ita nia sidadaun la kosegue moris to’o idade tinan 60 ba leten,” nia hateten.

Nia dehan, atu redus prevalensia fuma iha rai laran, governu tenke iha seriedade atu implementa dekretu lei regime kontrolu tabaku no 14/2016, liu-liu hasa’e taxa produtu tabaku, deside presu minimu ba sigaru, bandu faan sigaru rahun, bandu faan sigaru ba minoridade no bandu fumador sira fuma iha fatin publiku inklui transporte publika.

Entretantu, estudante Universidade Oriental de Timo-Lorosa’e (UNITAL), Gilberto Caldas hateten Timor-Leste nasaun foun ne’ebe populasaun maioria ho idade joven, maibe dadus hatudu populasaun ho idade tinan 15-49 kuaze 70% mak fuma tabaku ativu no foinsa’e idade tinan 13-15 kuaze 30% mak fuma tabaku ativu.

“Iha rejiaun sudeste asia prevalensia fuma tabaku a’as iha Timor-Leste, ne’e krize bo’ot ida ba nasaun tanba joven mak futuru nasaun, maibe joven sira iha saude ne’ebe ladiak. Ita lahatene futuru Timor entre ba se,” nia preokupa.

Nia dehan, governu tenke konsidera ona problema saude publika ida ne’e tanba realidade dadus hatudu kada semana, fulan sidadaun idade produtivu mate derepente tanba atakasaun fuan no hetan defisiente fisiku kauza husi stroke.

Nia hatutan, desizaun politika ne’ebe pertenente mak hasa’e taxa ba produtu tabaku no implementa lei kontrolu tabaku ho regorozu mak sei kontribui ba redus taxa fumador iha rai laran no ikus mai moras lahadaet sei menus.

Iha parte seluk, Xefe Departamentu Moras Lahadaet iha Ministerio da Saude, Doutor Frederico Bosco hateten mudansa governasaun no estruktura sai obstaklu bo’ot ba implementasaun regime kontrolu tabaku.

Nia dehan, iha lei regime kontrolu tabaku no 14/2016, hateten ministerio finansas, ministerio komersio industria no ministerio saude mak tenke tur hamutuk diskute kona ba taxa no presu ba produtu tabaku.

“Ministerio da Saúde agora halo hela esforsu advokasia no aproximasaun ba ministerio relevante sira atu toma konsiderasaun ba kestaun sira ne’ebe hakerek ona iha lei. Tanba ministerio saude mesak koalia beibeik labele fuma, maibe sigaru folin baratu fasil asesu sei labele rezolve,” nia hateten.

Nia dehan, iha lei hateten klaru bandu faan sigaru ba minoridade, bandu fuma iha fatin publiku no deside fatin espesifiku faan sigaru, maibe implementasaun seidauk tanba menus konsiderasaun husi governante sira.