Diretóra Servisu Saúde Munisípiu Dili, Agustina Seguradu informa semana dauluk no datoluk fulan-juñu tinan 2024, sira rejista ona kazu dengue hamutuk 46 tanba ne’e ekipa halo ona intervensaun fomigasaun massal iha area risku sira no distribui ona aimoruk kimiku abate ba uma kain sira atu tau iha tanki bee hodi oho susuk tolun.

Diretóra Servisu Saúde Munisípiu Dili, Agustina Seguradu informa semana dauluk no datoluk fulan-juñu tinan 2024, sira rejista ona kazu dengue hamutuk 46.

Nia dehan pasiente sira ne’e ho grupo idade tinan 1 até 4, idade 5 até 15, idade 15 até 24 no idade 25 até 29, signifika laos labarik deit adulto mos hetan infesaun ne’e.

“Total kazu dengue hamutuk nain 46, sira ne’e nia kondisaun rekuperadu hotu ita la rejista mate,” nia hateten iha servisu fatin Formosa, Dili.

Nia hateten sira iha koperasaun ne’ebé diak ho autoridade munisípiu Dili, liu-liu halo enkontro reguler kada semana hodi aktualiza dadus atu bele orienta autoridade lokal no lideransa komunitaria sira mobiliza komunidade halo asaun limpeza jeral inklui hamos tanki bee sira.

Nia hatutan postu administrativu ne’ebé rejista kazu barak mak Vera Cruz ho pasiente nain 9, postu Cristu Rei iha kazu 8, postu Dom Aleixu nain 6, postu Nain Feto iha hat tanba ne’e atividade edukasaun sensibilizasaun kontinua lao no ekipa mos halo kontrola susuk nia ku’uk iha uma kain sira.

Nia haktuir ekipa konsege halo ona distribuisaun kimiku abate ba umakain hamutuk 20,000 atu tau iha tanki bee nian hodi oho susuk tolun.

Tuir dadus munisípiu tinan 2023, total kazu dengue ne’ebé rejista hamutuk 1482. Husi numeru ne’e nain 6 mak lakon vida.

Iha parte seluk, Xefe Suku Caicoli, Postu Administrativu Vera Cruz, Munisípiu Dili, Hipolito Marques Sarmento hateten orietasaun ne’ebé simu atividade limpeza komunitaria dala rua kada fulan, maibe komunidade barak iha konsensia ona hodi hamos uma hun sira.

“Ami sempre koalia uluk ita hanorin malu $3 dolar entau agora ita haruka ema hamos uma hun sira husu $3 dolar. Maibe komunidade balun komesa komprende ona sei iha ida rua mak la komprende,” nia hateten

Nia hateten komunidade sira halo limpeza iha deit uma hun sira ba estrada bo’ot hanesan edifisiu Tribunal Rekursu no EDTL oin ne’e komunidade la hamos responsabilidade ekipa saneamentu nian.

Nia hatutan lixu kuantidade bo’ot mai husi empreza sira laos komunidade tanba ne’e importante atu reforsa implementasaun dekretu lei nu 33/2008, liu-liu obriga empreza sira atu kria rasik fatin lixu no tula rasik ba Tibar.

Nia informa inisiu fulan-janeiru ne’e, suku Caicoli rejista kazu dengue nain rua ho kategoria dengue kaman tanba ne’e halo tratamentu hetan rekuperasaun ona.