Tékniku Superiór ba Saúde Ambiental, iha Ministériu Saúde, Tomasia Sousa hateten prestasaun servisu jestaun tratamentu lixu kuidadu saúde sei sai nafatin problema, tanba ne’e presiza polítika própriu no investimentu atu bele mellora servisu tratamentu lixu medika iha fasilidade saúde sira hotu tantu públiku no privadu.

Tékniku Superiór ba Saúde Ambiental, iha Ministériu Saúde, Tomasia Sousa hateten prestasaun servisu jestaun tratamentu lixu kuidadu saúde sei sai nafatin problema.

Nia dehan Ministériu Saúde ho apoia téknika husi Organizasaun Saúde Mundial, elabora ona polítika nasionál jestaun lixu kuidadu saúde no polítika no estratéjia fasilidade kuidadu saúde resiliente ba klima no ambiente sustentavel atu implementa hodi mellora prestasaun servisu tratamentu ba lixu no reforsa sistema nasionál saúde sai resiliente hasoru alterasaun klimátika.

“Ha’u hanoin depois halo avaliasaun husi péritu sira, nota katak kondisaun barak iha ona, maibé fasilidade saúde sira presiza mellora tan kondisaun atu sira bele resilente hasoru mudansa klimatika.

Loos duni, fasilidade saúde la’ós de’it públiku, maibé privadu sira mós hasoru hela dezafiu ba jestaun tratamentu lixu médiku. Entaun ho polítika ne’e ami hanoin katak bele hadia di’ak liutan fasilidade kuidadu saúde tantu públiku no privadu fo prestasaun kuidadu saúde ne’ebé kualidade no seguru ba ema hotu,” nia hateten hafoin partisipa iha workshop konsultasaun nasionál polítika jestaun lixu kuidadus saúde no polítika no estratéjia fasilidade kuidadu saúde resiliente ba klima no ambiente sustentável, iha ótel Novu Turismu Lesidere, Díli.

Nia hateten dokumentu rua ne’e importante tebes la’ós de’it ba Ministériu Saúde, maibé liña ministériu hotu atu hala’o sira-nia papel reforsa sistema nasionál saúde sai resiliente liutan hasoru alterasaun klimátika.

Nia hatutan agora dadaun fasilidade kuidadu saúde hotu risku no la resiliente hasoru alterasaun klimátika,tanba intermus forsa traballu saúde presiza haforsa, tenke mellora fasilidade abastesimentu bee, saneamentu no jestaun tratamentu lixu, reforsa infrastrutura enerjia inklui hadia integridade infrastrutura no manutensaun.

Entretantu, Diretór Servisu Saúde Munisípiu Bobonaro, João Baptista Mau Cardoso hateten mudansa klimátika sai asuntu prioridade ba nasaun hotu-hotu inklui Timor-Leste, entaun elaborasaun polítika rua ne’e importante tebes atu hahú ona reforsa sistema nasionál saúde atu hasoru alterasaun klimátika, liu-liu garantia fasilidade kuidadu saúde hotu resiliente ba ambiente no sustentável.

“Jestaun lixu jeral sunu ba lixu médiku nian, liu-liu sasan kroat ami halibur lixu sira-ne’e hamutuk husi fasilidade sentru saúde no postu saúde sira hotu transporta mai iha servisu munisipiu mak halo kordenasaun ho hospital referensia Maliana atu halo prosesu insenerasaun iha ne’ebá,” nia hateten.

Nia hateten fulan rua kotuk, parte nasionál distribui ona mákina insenerador ida ba munisípiu, maibé seidauk halo instalasaun, tanba parte nasionál mak haree servisu ne’e.

Iha parte seluk, Diretora Ezekutivu Hospital Referensia Maubisse, Gabriela Pereira hateten iha ospitál profisionál saúde sira hatene halo separasaun ba lixu, liu-liu lixu ne’ebé kroat no la kroat atu fasilita pesoál limpeza sira rekolla.

“Lixu jeral ne’e ita sunu, lixu médiku ne’e iha hospital Maubisse, ita uza mákina insenerador atu halo rahun sai tiha agudesan mak ita lori ba soe iha fatin lixu nian,” nia hateten.