Ministru Justisa (MJ), Tiago Amaral Sarmento informa sira husu autoridade investigadór atu halo investigasaun ba ema nasionalidade estranjeiru ne’ebé seidauk hetan nasionalidade liuhusi kazamentu no naturalizasaun hanesan timorense, maibé hetan ona passaporte Timor.

Ministru Justisa (MJ), Tiago Amaral Sarmento informa sira husu autoridade investigadór atu halo investigasaun ba ema nasionalidade estranjeiru ne’ebé seidauk hetan nasionalidade liuhusi kazamentu no naturalizasaun hanesan timorense, maibé hetan ona passaporte Timor.

Nia dehan sira hetan ona informasaun no dadus, ema balun hetan passaporte diplomata, ne’e krime tanba ema sira-ne’e seidauk sai sidadaun timorense laiha direitu hetan kualker dokumentu ofisiál estadu nian.

“Ministériu Justisa, identifika ona ema balun tanba prosesu investigasaun la’o hela, katak ema estranjeiru mai iha Timor-Leste seidauk hetan nasionalidade hanesan timoroan, maibé hetan ona passaporte Timor. Pior liutan mak hetan passaporte diplomata. Ida-ne’e konsumu ona krime, investigasaun la’o ona la kleur tan ita bo’ot sira sei rona sé mak halo ida-ne’e nia tenke hatan iha tribunal tuir lei,” nia hateten iha Delta Nova Comoro, Díli.

Nia hateten informasaun husi Inglaterra, ne’ebé dehan iha nasaun balun agora dadaun ema estranjeiru aproveita hetan tiha nasionalidade hodi hetan passaporte no nasaun sira-ne’e inklui Timor-Leste tanba Timor-Leste tama iha lista Inglaterra nian fó sai risku ema seluk aproveita nasionalidade hetan passaporte.

Entretantu, Diretór Ezekutivu Forum NGO Timor-Leste (FONGTIL), Valentim da Costa Pinto husu autoridade Policia Científica de Investigação Criminal (PCIC) no institusaun sira ne’ebé halo investigasaun tenke investiga oinsá ema la’os nasionalidade timorense bele hetan dokumentu ofisiál hanesan passaporte.

“Ami mós loron hira ba kotuk kontinua haree, sé mak iha ida-ne’e nia kotuk. Halo nusa mak ita bele fasilita ema la’ós sidadaun hanesan timoroan, maibé hetan dokumentu ofisiál Timor-Leste nian, depois halo fali atividade espionajen iha rai seluk.

Ne’e buat ida ne’ebé ami kontinua husu liu-liu ba PCIC no institusaun sira ne’ebé halo investigasaun bele haree ida-ne’e hodi evita tanba ne’e ladi’ak ba ita nia imajen estadu nian. Ita opta polítika esterna ida lakohi iha inimigu, belun barak di’ak liutan. Entaun atividade ida-ne’e halo mak ema deskobre sei bele afeta ba ita-nia relasaun bilateral ba nasaun sira ne’ebé ita konsidera amigu di’ak,” nia hateten.

Nia hateten informasaun no dadus balun ne’ebé identifika ona, hatudu autoridade sira tenke kontrola didi’ak prosesu sidadaun ida hetan dokumentu ofisiál sira atu evita aktu iresponsabilidade sira ne’ebé afeta ba integridade estadu nian.

Iha parte seluk, Membru Parlamentu Nasionál, Deputado Domingos Carvalho konsidera problema ida-ne’e bo’ot tenke investiga atu hatene sé mak fasilita hodi evita iha futuru.

“Problema ida-ne’e bo’ot tebes, ita haree ema ne’ebé la’ós sidadaun ita-nian maibé bele hetan passaporte ita-nian no sira hetan passaporte diplomata,” nia hateten.

Nia preokupa iha sidadaun estranjeiru lubun ida ne’ebé tuir ona teste iha tinan kotuk liuba sai sidadaun timorense liu tiha ona governu seidauk fó sertifikadu ba sira. Maibé sira ne’ebé la’ós sidadaun timorense fasil hetan passaporte.