Sábado, Março 25, 2023
Total visitors: 733242

Administradór Fundu Global, iha Ministériu Saúde, Noe Gaspar Pinto da Silva hateten Timor-Leste hetan tan alokasaun orsamentu ho montante millaun US$15,5 husi Fundu Global, hodi finansia atividade prevensaun no metigasaun ba moras malaria, tuberkuloze no HIV/SIDA durante períodu tinan 2024-2026.

Administradór Fundu Global, iha Ministériu Saúde, Noe Gaspar Pinto da Silva hateten Timor-Leste hetan tan alokasaun orsamentu ho montante millaun US$15,5 husi Fundu Global, hodi finansia atividade prevensaun no metigasaun ba moras malaria, tuberkuloze no HIV/SIDA durante períodu tinan 2024-2026.

Nia salienta iha inisiu tinan 2003, Timor-Leste hetan ona apoia fundu husi Fundu Global ba moras tolu ne’e. No durante ne’e konsege hetan ona fundu purvolta millaun US$83.

“Iha estudu no observasaun lubun ida ami haree katak ita-nia komunidade moras makas ona foin mai fasilidade saúde halo diagnóstika. Depois halo diagnóstika tarde halo tratamentu, entaun sira lakon sira-nia vida.”

“Tanba ne’e investimentu ba oin ita iha purvolta millaun US$15,5 ba períodu tinan tolu husi janeiru 2024 to’o dezembru 2026, atu ita bele masimiza rekursu sira-ne’e oinsa halo advokasia di’ak atu povu bele hakbesik aan ba fasilidade saúde,” nia hateten bainhira partisipa iha enkontru revizaun ba fundu iha salaun CNE Colmera, Díli.

Nia hateten investimentu refere hatudu ona progresu balun hanesan Timor-Leste iha ona faze hein sertifikasaun husi Organizasaun Mundial Saúde atu deklara livre husi moras malaria. No kuaze estabiliza hotu ona ekipamentu diagnóstika ba moras tuberkuloze iha 14 munisípiu atu hasa’e taxa kobertura ba deteksaun kazu hodi submete ba tratamentu ne’ebé própriu, nune’e bele hakotu korente tranzmisaun ba moras tuberkuloze.

Nia haktuir esforsu ba kombate moras tuberkuloze no HIV iha progresu di’ak tebes tanba númeru deteksaun kazu aumenta makas no asegura ema sira ho moras asesu ba tratamentu ne’ebé adekuadu.

Entretantu, Diretora Jerál Prestasaun Servisu, iha Ministériu Saúde, Doutora Odete da Silva Viegas hateten komitmentu governu nian atu elemina moras tuberkuloze iha tinan 2025, entaun ho alokasaun orsamentu millaun US$15 resin husi Fundu Global ne’e bele apoia governu nia esforsu ba prevensaun no intervensaun ba kazu tuberkoluze, liu-liu atividade edukasaun hasa’e konsiénsia, hasa’e taxa kobertura deteksaun kazu no asesu ba tratamentu ne’ebé adekuadu.

“Tubekuloze ne’ebé Primeru-Ministru hakarak atu elemina iha tinan 2025, ne’e mós ekipa lao makas hela atu redús kazu sira-ne’ebé hetan iha komunidade, liu-liu sira asesu ba diagnóstika no tratamentu,” nia hateten.

Nia hateten númeru deteksaun kazu tuberkuloze no HIV sa’e makas, signifika servisu sira la’o ho di’ak iha tereinu tanba dalabarak komunidade ne’ebé sofre moras lakohi aprezenta aan, liu-liu moras HIV. Entaun esforsu ne’ebé halo mak intensifika atividade screening iha komunidade no reforsa servisu voluntáriu no ekipa saúde na família atu asegura paseinte sira hotu hetan tratamentu.

Nia hatutan iha tinan 2021, Timor-Leste konsege hetan alokasaun orsamentu millaun $15 husi Fundu Global ba programa malaria, tuberkuloze no HIV/SIDA. No iha tan orsamentu adisionál millaun US$5 ba prevensaun no mitigasaun surtu Covid-19 nian, ne’ebé ezekusaun atinji ona millaun US$12.

Iha parte, Diretór Organizasaun Fundasaun Klibur Domin, Joaquim Soares hateten estratéjia atu elemina moras tuberkuloze ne’e tenke implementa iha komunidade, signifika tenke tuun ba komunidade buka ema ne’ebé sofre moras hodi halo tratamentu tanba realidade komunidade moras la ba fasilidade saúde.

“Estratejia ida-ne’ebe atu elemina lalais moras TB ne’e tenke implementa iha nivel baze, pesoál saúde sira no parseiru sira tenke sai ba komunidade atu buka. Se ita hein de’it iha fasilidade saúde postu saúde, sentru saúde no hospital ema barak sei la mai konsulta. Ema barak mate de’it iha uma tanba sira moras sira buka aimoruk tradisionál, gasta tempu barak liu buka matan do’ok no aimoruk-timor,” nia hateten.