Sábado, Março 25, 2023
Total visitors: 733242

Prezidente Komisaun Nasionál Eleisaun (CNE), José Agustinho Belo hateten sira servisu hamutuk International Foundation for Electoral Systems (IFES) ho suporta husi USAID fó formasaun ba funsionáriu sira kona-ba komunikasaun estratéjika no oinsá ko’alia ba mídia, liu-liu sai fonte informasaun ne’ebé efetivu, ho kualidade, ho efisensia iha tempu eleisaun.

Prezidente Komisaun Nasionál Eleisaun (CNE), José Agustinho Belo hateten sira servisu hamutuk International Foundation for Electoral Systems (IFES) ho suporta husi USAID fó formasaun ba funsionáriu sira kona-ba komunikasaun estratéjika no oinsá ko’alia ba mídia.

“Formasaun ne’e foku ba oinsa atu iha komunikasaun ne’ebé efetivu iha tempu eleisaun, katak hasai informasaun ne’ebé efetivu, kualidade, no efisensia atu eleitór, partidu polítiku, partisipante sira komprende didi’ak. No rezultadu sira-ne’ebé ita fó sai mós tenke iha responsabilidade fonte ne’ebé loos atu ajuda ita-nia ema labele iha intrepretasaun oioin kona-ba prosesu tomak tanba ita hakarak eleisaun ida ne’ebé diak, demokratiku, transparansia, entau mídia nia papel importante.”

“La’ós de’it mídia públiku, maibé mídia nivel institusaun mós tenke iha komprensaun di’ak atu servisu hamutuk ho mídia sira hodi lori informasaun sira-ne’e to’o ba ita-nia populasaun atu ema iha rasionalidade fó sira-nia votu ho responsabilidade,” nia hateten hafoin partisipa iha serimónia abertura formasaun ho tema komunikasaun estratéjika no oinsa ko’alia ba mídia, iha salaun CNE Colmera, Díli.

Nia espera ho formasaun ne’e bele eleva koñesimentu no abilidade funsionáriu sira-nian atu halo selesaun ba informasaun sira-ne’ebé atu fó sai ba públiku relasiona ho servisu CNE nian no prosesu eleitorál.

Nia hatutan iha loron 13 fulan fevereiru, Prezidente Repúblika, José Ramos Horta dekreta ona loron eleisaun parlamentár períodu tinan 2023, ne’ebé monu iha loron 21 fulan maiu.

Iha parte seluk, Diretora Interina Misaun USAID, iha Timor-Leste, Rebecca Robinson hateten Estadus Unidos Amerika iha komitmentu apoia esforsu Timor-Leste nian atu harii no hametin demokrasia ida ne’ebé livre no inkluzivu, liu-liu haforsa servisu CNE no STAE.

“Ami-nia apoia refleta prezidente Biden nia konviksaun klean katak atu responde dezafiu urjente iha mundu ohin loron nian. Demokrasia signifika halibur ema hamutuk, aprende hamutuk, hamrik hamutuk no foti asaun hamutuk, ho ida-ne’e duni mak estadus unidus iha kompromisiu atu oferese fundu adisional ho montante millaun $1.5 liuhusi USAID nia atividade apoia eleisaun parlamentár no fasilita eleisaun ne’ebé inklusivu, livre, justu no kredivel,” nia hateten.

Nia dehan fundu esensiál ne’e iha atividade ida atu hametin partisipasaun ida ne’ebé inkluzivu mak ema hotu-hotu tenke informadu kona-ba funsaun CNE, prosesu eleitorál atu ema hotu motivadu liutan partisipa iha eleisaun parlamentár períodu 2023.