Diretora Nasionál Kontrola Moras, iha Ministeriu Saúde (MS), Doutora Josefina Clarina João informa dadus kumulativu kazu Human Immunodeficiency Virus/ Acquired Immunodeficiency Syndrome (HIV/SIDA) iha Timor-Leste, hahu inisiu deteta tinan 2003 ate fulan Junho 2022, sa’e ba nain 1704 afetadu. Husi numeru ne’e, grupo idade ne’ebe pre-dominante ou pursentajen bo’ot liu mak iha grupo idade 25 ate 44 ho total kazu nain 1022 ou 60%.

Diretora Nasionál Kontrola Moras, iha Ministeriu Saúde (MS), Doutora Josefina Clarina João informa dadus kumulativu kazu Human Immunodeficiency Virus/ Acquired Immunodeficiency Syndrome (HIV/SIDA) iha Timor-Leste, hahu inisiu deteta tinan 2003 ate fulan Junho 2022, sa’e ba nain 1704 afetadu.

Nia rekonhese kada tinan numeru kazu aumenta tanba servisu atendimentu screening ou teste habelar ona iha fasilidade saúde hotu iha teritoriu tomak, entaun posibilidade kazu aumenta. Maibe moras HIV labele sura hanesan moras sira ne’ebe bele kura, signifika la iha kura.

“Ami Ministeriu Saúde ami koalia konaba moras, ami la koalia konaba moral. Moral ne’e kestaun ida hanesan ami hateten katak subjetivu, presepsaun ema ida-ida nian, ne’ebe hau so hateten deit katak moras ne’e eziste, moras ne’e iha no moras ne’e barak liu hada’et husi relasaun seksual ne’ebe la seguru,” nia hateten iha salaun Luz Clarita Formosa, Dili.

Nia dehan iha tinan 2022, trimestre segundu hahu fulan Janeiru to’o Junho, halo screening ba ema nain 26115. Husi numeru ne’e nain 178 konfirmadu positivu no nain 113 husi total afetadu halo tratamentu ARV.

Nia hateten moras ida ne’e rejistu ona iha munisipiu hotu iha teritorio nasional ho numeru kazu barak liu Dili iha kazu 1287, Bobonaro kazu 106, Covalima kazu 85, Rejiaun Espesial Oecuse Ambeno (RAEOA) kazu 44, Baucau kazu 43, Ermera kazu 27 no munsipiu seluk mos kazu liu ona 10.

Nia hatutan numeru pasiente ne’ebe halo tratamentu ARV rutina sei ki’ik tebes, 887 husi 1704 afetadu, tanba ne’e planu halo extensaun sentru ARV iha munisipiu sira atu bele fo atendimentu ba pasiente sira, maibe dalabarak hasoru dificuldade konaba aseitasaun husi pasiente rasik tanba pasiente barak lakohi halo tratamentu iha sira nia fatin ne’ebe sira hela ba.

Iha parte seluk, Vice Presidente Parlamentu Nasional, Deputada Maria Angelina Sarmento preokupa ho degradasaun moral ne’ebe akontese iha sosiedade bo’ot tebes tanba liberdade ema ida-ida nian sein kontrola ho konhesementu foinsa’e sira nian ba edukasaun seksual no saúde reprodutivu ne’ebe minimu tebes.

“Edukasaun ida ne’e ita tenke koalia iha uma laran, labele hare baut ne’e hanesan tabu tanba ohin loron labarik sira fasil asesu internet no situs pornografia sira bele hetan lalais informasaun konaba sira nia isin lolon kuandu sira lahatene sir abele uza sala sira nia isin lolon iha tempu ne’be sira nia idade seidauk prontu atu simu no halao moris ida ne’ebe diferente entre labarik no adultu, entau inan aman sira tenke koalia,” nia hateten.

Nia dehan papel familia importante tebes atu fo edukasaun ba oan sira iha uma no labele husik sira moris iha sira nia mundu mesak tenke kontrola sira, liu-liu utiliza telemovel sira ne’ebe bele asesu ba internet.

Nia hateten kestaun seluk mak kontrolu sosial seidauk makas iha sosiedade tanba ne’e aktividade seksu livre lao buras hela iha sosiedade hodi kontribui ba kazu aumenta makas.