Terça, Abril 16, 2024
Total visitors: 766366

Presidente Institutu Nasional Kombate HIV/SIDA, Institutu Publiku (INCSIDA, I.P), Atanasio de Jesus hateten lider komunitaria sira tenke halo kontrolu maximu ba uma kost sira iha bairo laran atu ema labele utiliza sala uma kost sai fali fatin ba atividade seksu livre no prostitusaun.

Presidente Institutu Nasional Kombate HIV/SIDA, Institutu Publiku (INCSIDA, I.P), Atanasio de Jesus hateten lider komunitaria sira tenke halo kontrolu maximu ba uma kost sira iha bairo laran atu ema labele utiliza sala uma kost sai fali fatin ba atividade seksu livre no prostitusaun.

Nia salienta bazea ba dadus transmisaun virus ne’e sa’e makas no maioria transmisaun husi relasaun seksual ne’ebe la seguru, ne’e evidensia ida katak ema nia movimentu kontrola lahetan ona, liu-liu iha hotel sira ne’ebe selu oras ida deit no uma kost sira.

“Hau ladun ba ema nia kost sira ne’e mak problema, maibe atividade seksul livre nafatin halo iha fatin sira ne’e, kuandu sira labele ona ba iha hotel sira ne’ebe ho presu karun oituan,” nia hateten iha workshop Nasional Hamutuk Ho Autoridade Munisipiu Dili ho tema Papel Autoridade Lokal ba Prevensaun HIV/SIDA iha Timor-Leste, iha salaun Luz Clarita Formosa, Dili.

Nia hateten dadus komulativu husi tinan 2003-fulan Junho 2022, hatudu Munisipiu ne’ebe kazu aas liu mak Dili ho kazu 1287, Bobonaro iha kazu 106, Covalima 85 kazu, Oecusse 44 kazu, Baucau 43 kazu, Ermera 27 kazu no munisipiu sira seluk kazu liu ona nain 10. Husi estatistiak ne’e Dili kazu bo’ot tanba atividade sira seksu livre ne’e lao makas hela iha sidade laran.

Nia hatutan uma kost hanesan negosiu ida husi sidadaun sira atu hetan rendimentu ne’e diak, maibe tenke kontrola atu ema labele utiliza sala uma kost, liu-liu ba atividade sira seksu livre no prostitusaun.

Iha parte seluk, Diretora Nasional Kontrola Moras, iha Ministeriu Saúde (MS), Doutora Josefina Clarina João rekonhese kada tinan numeru kazu infesaun foun sa’e tanba teste HIV bele halo ona iha sentru saúde komunitaria hotu iha teritorio nasional, hospital referal, hospital nasional no klinika privadu sira. Entau numeru teste aumenta kazu foun mos aumenta.

“Atu fahe informasaun konaba situasaun aktual husi moras HIV/SIDA ba lider komunitaria sira hanesan xefe suku, xefe aldeia, delegada suku sira atu ami bele hetan partisipasaun ativu mos husi lider komunitaria sira intermus fahe no habelar informasaun prevensaun no kontrola moras hada’et husi relasaun seksual, liu-liu HIV ba komunidade,” nia hateten.

Nia hateten iha fulan Janeiru to’o Junho tinan 2022, deteta kazu foun hamutuk 178 tanba ne’e kazu komulativu husi 2003-fulan Junho 2022, sa’e ba 1704.

Enkuantu Xefe Suku Fatuhada, Postu Administrativu Dom Alexo, Munisipiu Dili, Marcelino Soares hateten sira nia papel atu servisu hamutuk ho Ministeriu Saúde no institusaun relevante sira halo sosializasaun no edukasaun prevensaun moras ba komunidade sira, maibe atu kontrola sai tama ema nia uma kost, hotel ne’e labele tanba krime.

“Ita nia lei preve ema nia direitu, atu prevene nia uma ita labele tama atu alista no deteta sira husi uma ba uma, kost, hotel sira ne’ebe sira hela ba, maibe importante mak halo sosializasaun iha suku no aldeia sira,” nia hateten.

Nia hateten sira iha koperasaun servisu ne’ebe diak tebes ho setor saúde tanba sentru saúde iha suku sira iha ona no atividade sira ba sosializasaun lao hela maibe tenke reforsa nafatin.