Quinta, Abril 25, 2024
Total visitors: 766366

Diretur Kliniku, iha Hospital Nasional Guido Valdares (HNGV), Doutor Marcelino Correia informa fasilidade ICU movel ne’ebe apoia husi povu Amerikanu seidauk utiliza tanba sei hare hela rekursu humanu atu tuir formasaun espesifiku konaba operasionaliza ICU movel ne’e hodi fo atendimentu ba pasiente sira ne’ebe presiza tratamentu intensivu iha ICU.

Diretur Kliniku, iha Hospital Nasional Guido Valdares (HNGV), Doutor Marcelino Correia informa fasilidade ICU movel ne’ebe apoia husi povu Amerikanu seidauk utiliza.

Nia salienta normalmente iha sala ICU kama ida ema ida ou maximu nain rua mak tenke foku hare moras, entau ICU movel ne’e iha kama 12 tanba ne’e presiza tan rekursu humanu, liu-liu mediku.

“Rekursu humanu ita sei problema hela, tanba ita nia staf sira iha hospital nasional mos limitadu. Entau ita prepara hela oinsa atu responde ba rekursu humanu ne’e mak ita husu hela apoia husi sentru saúde munisipiu Dili. Hau halo karta ba ona, maibe seidauk iha resposta. Hau hein katak bele mai, liu-liu mediku sira enfermeru sei iha atu foti tau iha ne’eba depois mak halo trainamentu espesifiku ba jestaun moras iha ICU ne’e faze ikus mai,” nia hateten iha servisu fatin Bidau, Dili.

Nia dehan antes ne’e sala ICU iha hospital nasional iha deit kama 6, tanba ne’e dala barak pasiente barak husi maternidade, operasaun, enfarmaria presiza tama ICU sira la simu no tenke tau fali iha sala high Dependency Unity (HDU).

Nia hateten Ministeriu Saúde ho apoia husi Organizasaun Mundial Saúde (OMS) halao hela esforsu atu instala sala ICU iha hospital regional no referal sira iha munispiu atu bele halo jestaun rasik ba kazu kritiku no emergensia sira ne’ebe la nesesariu mai to’o iha hospital nasional.

Nia haktuir ICU movel ne’e sei utiliza ba moras sira ne’ebe grave, liu-liu iha problema ho respirasaun presiza ventilator

Iha parte seluk, Reprejentante Organizasaun Mundial Saúde (OMS), Arvind Mathur hateten rekursu humanu sai hanesan obstaklu ida ne’ebe potensial tebes estadu hasoru iha setor saúde.

Nia dehan dadaun ne’e sira extende apoia servisu ba integrasaun vasina Covid-19 iha vasinasaun rutina no servisu besik ho nivel munisipal sira hodi instala unidade kuidadu kritikal iha hospital referal sira.

“Iha fulan Janeiru tinan 2021, iha deit kama 6 iha HNGV tanba ne’e, mak ita tenke servisu halo Vera Cruz no Lahane hanesan kuidadu kritikal. Maibe agora ita iha kama 5 to’o 10 sala ICU iha fasilidade hospital rejional no referal lima, fin do ano ou inisiu tinan oin Timor-Leste iha kama adisional 30-40 iha Dili, ne’e progressu ne’ebe diak tebes atu ema se mak hetan emergensia la nesesariu mai iha Dili bele halo jestaun iha Maliana, Suai, Oecusse,” nia hateten.