Sábado, Abril 20, 2024
Total visitors: 766366

Diretor Executivu Agensia Teknologia Informasaun no Komunikasaun (TIC) Timor I.P, Roberto de Sousa Vicente hateten hahu tinan 2018 to’o agora sira fo ona asistensia ba instituisaun estado hamutuk 49 atu digitaliza servisu administrasaun estado nian.

Diretor Executivu Agensia Teknologia Informasaun no Komunikasaun (TIC) Timor I.P, Roberto de Sousa Vicente hateten hahu tinan 2018 to’o agora sira fo ona asistensia ba instituisaun estado hamutuk 49.

“TIC harii iha governu dala hitu iha tinan 2017, ho inisiativa hamosu governu mais elektroniku. Iha ambitu ida ne’e hahu kedas ami nia servisu efetivu iha tinan 2018 to’o agora iha ona koperasaun ho instituisaun estado hamutuk kuaze 49 maka agora uza ona servisu oioin ne’ebe TIC iha hanesan konektividade, internet, dezenvolvimentu aplikasaun no formasaun sira,” nia hateten hafoin asina akordu servisu ho instituisaun estado Servisu Autonomu Medikamentu no Ekipamentu Saúde (SAMES, I.P) iha Kampung Alor, Dili.

Nia hateten akordu ho SAMES iha komponente lima mak sei kria hanesan website official ba SAMES, sistema website mediku nian, e-mail official SAMES nian, Hosting ba SAMES nia aplikasaun sistema no kontinua dezenvolve aplikasaun sira ne’ebe SAMES presiza iha futuru tanba sira nia servisu importante tenke digitaliza.

Iha parte seluk, Diretora Executiva SAMES, Santana Martins hateten programa governu eletroniku ne’e atu asegura dadus estado nian no garantia transparansia servisu sira estado nian hodi evita arkivu lakon no aktu korupasaun sira.

Nia dehan sira adopta ona sistema elektronika iha servisu jestaun farmasiotika, maibe ho apoia teknika husi TIC Timor bele melhora diak liu tan servisu sira ne’ebe halo.

“Ami hanoin ba oin ita sei halo esforsu sistema elektronika jestaun farmasiotika enkuadra iha sistema governu nian atu iha kontrolu ida deit. Ho ida ne’e ita iha seguru ba dadus estado nian tanba dalaruma mosu inundasaun no ahi han edifisiu publiku sira dadus konserva hela iha sistema, entau ita garantia no asegura nia transparansia iha prosesu hotu-hotu,” nia hateten.

Nia hateten sira iha komitmentu atu transforma sistema aprovizionamentu husi manual ba elektroniku atu fasilita kompanha sira fasil asesu no asegura mos nia transparensia.