Sexta, Abril 19, 2024
Total visitors: 766366

Minsitra da Saúde, Odete Maria Freitas Belo hateten, sidadaun sira idade tinan 18 ba leten barak maka tauk simu vasina Covid-19 tanba la fiar moras ne’e eziste, maibe sira la baruk atu koalia beibeik ba komunidade sira katak moras ne’e iha, atu ema hotu bele hakbesik aan ba postu vasinasaun simu vasina.

Minsitra da Saúde, Odete Maria Freitas Belo hateten, sidadaun sira idade tinan 18 ba leten barak maka tauk simu vasina Covid-19 tanba la fiar moras ne’e eziste.

Nia dehan moras ida ne’e risku bo’ot liu ba ema sira ho idade tinan 60 ba leten no ema sira sofre moras kronika sira, ne’ebe realidade ema barak maka dadaun ne’e sofre hela moras Tubercoluse, hipertensaun, kurasaun, diabetes tanba ne’e importante atu simu vasina hodi protese aan husi infesaun Covid-19.

“Sira tauk tanba sira seidauk komprende no sira seidauk fiar moras ne’e iha, tanba ne’e hau konvida media sira hotu hamutuk ita konvense ita nia maluk sira katak moras ne’e eziste duni,” nia hateten hafoin simu vasina AstraZeneca 100,800 doze husi COVAX Facility iha aeroportu internasional Presidente Nicolau Lobato, Dili.

Nia dehan orgaun komunikasaun sira iha papel importante atu publika sai esperensia maluk sira ne’ebe halo tratamentu iha Vera Cruz no iha uma rasik atu ema hotu bele rona no hare katak moras ne’e iha duni tanba sira maka sente ona moras ne’e.

Nia informa, husi loron 7 fulan Abril tinan 2021, hahu kampanha vasinasaun Covid-19 to’o agora ema nain 90,000 resin maka simu ona vasina AstraZeneca doze primeru. No sira nain 28,000 resin ne’ebe simu doze primeru iha fulan Abril, hahu loron 10 fulan Junho simu ona doze segundu.

Entertantu, Pasiente Covid-19 rekuperadu, Zinha Alves husu sidadaun hotu atu labele fiar lia bosok sira nafatin kuidadu aan ho kumpri medida preventive sira husi ministerio da saúde tanba moras Covid-19 ne’e eziste duni.

Nia dehan sintoma ne’ebe mosu iha faze dahuluk maka sente kolen, laiha vontade han, mear maran halo kakorok moras, inus metin durante semana rua nia laran to’o iha loron 14 fulan Maio dada iis araska no laiha forsa. Entau ba konsulta iha Hospital Nasional Guido Valdares (HNGV) mediku sira halo kedas intervensaun suporta oxygenu ho velosidade 15 iha triajen no halo swab test rezultado hatudu positivu Covid-19 ho CT 33 tanba ne’e konsege daet ba ema nain 4 seluk iha uma laran.

“Wainhira hau rekupera hau hateten ba hau nia aan katak laiha moe ba hau atu fahe hau nia esperensia tratamentu Covid-19 ba ema seluk. Maromak salva hau iha momentu ne’ebe krusial tebes, entau hau iha dever atu fahe atu salva ema seluk, ema ida deit mos diak,”

“Ami sira ne’ebe sente ona moras ne’e hanesan sidadaun iha dever atu fahe tutan ba publiku. Kestaun publiku hakarak simu ou la simu ne’e fila ba ema ida-ida, maibe buat ne’ebe ami sente ami tenke hateten sai katak moras ne’e iha no perigozu,” nia hateten iha hela fatin Aimutin, Dili.

Nia dehan durante loron 10 tratamentu intensive iha izolamentu Vera Cruz, hetan suporta oxygenu, aimoruk antibiotika, vitamina no apoia moral husi ekipa mediku sira.

Iha parte seluk, Reprezentativu UNICEF Iha Timor-Leste, Bilal Durrani hateten sira orgulho dezempeña sira nia papel hamutuk ho governu no parseiru sira funu hasoru surtu Covid-19.

Nia dehan COVAX facility nia promesa atu fornese vasina 500,000 resin ba Timor-Leste, ne’ebe sei ajuda vasina 36% populasaun idade tinan 18 ba leten. No governu Australia halo ona akordu ho UNICEF hodi sosa vasina seguru no efetivu hodi aloka ba pais parseiru sira iha Pasifiku no Sudueste Azia, liu-liu ba Timor-Leste aloka 8.1 miliaun dollar Australia hodi sosas vasina iha tinan ida ne’e. doze sira ne’e ajuda Timor-Leste asegura vasina 80% populasaun ne’ebe la kobre iha apoia COVAX.

“Ita presiza hametin ema nia konfiansa kona ba vasina no funu hasoru informasaun la loos. UNICEF hamutuk ho parseiru sira no ministerio da saúde inklui OMS halo hela kampanha mobilizasaun komunitaria no sosial liu husi televizaun, radiu, media sosial no deseminasaun informasaun husi uma ba uma,” nia hateten.

Iha oportunidade ne’e nia bolu ema hotu atu servisu hamutuk ba kampanha ida ne’e.