Iha ambitu selebrasaun loron mundial ai-han seguru, ne’ebe monu iha loron 7 fulan Junho tinan 2021, Diretor Executivu Organizasaun Hametin Agrikultura Sustentabel Timor-Leste (HASATIL), Gil Boavida husu governu tenke hanoin ona atu estabelese laboratoriu teste ba produtu alimentar importadu, hodi garante komunidade asesu ba aihan ne’ebe seguru no la prejudika sira nia saúde.

Diretor Executivu Organizasaun Hametin Agrikultura Sustentabel Timor-Leste (HASATIL), Gil Boavida husu governu tenke hanoin ona atu estabelese laboratoriu teste ba produtu alimentar importadu.

Nia dehan aihan importadu sira ne’e seguru no kontribui ba seguransa aihan iha rai laran, maibe duvida ho kualidade produtu sira ne’e tanba numeru moras ne’ebe kauza husi aihan la seguru aumenta no taxa malnutrisaun nafatin sei a’as.

“Ita seidauk iha mekanismu ne’ebe diak atu kontrola kualidade aihan sira ne’ebe importa husi rai liur mai. No ita seidauk halo esforsu maximu atu bele teste kualidade produtu sira tanba ne’e ami husu ministerio bele estabelese lalais laboratoriu ne’ebe bele kontrola aihan sira molok tama iha merkadu atu komunidade asesu hodi konsumu,” nia hateten iha servisu fatin Farol, Dili.

Nia hatutan durante ne’e governu liu husi instituisaun publiku Autoridade Inspesaun no Feskalizasaun Atividade Ekonomia, Sanitaria Alimentar (AIFAESA) halo deit kontrolu ba iha data expair husi produtu alimentar sira iha merkadu, maibe serivsu ida ne’e mos seidauk maximu atu garantia aihan seguru ba konsumedor sira.

Iha parte seluk, Vice Ministru da Saúde, Bonifacio Maucoli dos Reis hateten aihan ne’ebe la seguru responsavel ba kauza moras ho tipu 2,000 iha mundu, no bele oho ema, liu-liu sira ne’ebe grupo vulneravel hanesan labarik menus tinan lima, inan isin rua, idozu no sira ne’ebe imunidade la funsiona ho diak.

“Aihan la seguru bele aumenta naha ba taxa malnutrisaun, Timor-Leste nudar nasaun ne’ebe rejista numeru kazu malnutrisaun a’as ho prevalensia husi raes badak maka 47, 1% kompostu husi raes badak moderadu 30, 2%, no severa 16, 9%. Prevalensia husi isin krekas maka 8, 6% kompostu husi krekas moderadu 7, 1%, severa 1, 5%. No prevalensia todan menus 32, 1% kompostu husi todan menus moderadu 24, 6% no severa 7, 5%,” nia hateten.

Nia dehan alende malnutrisaun kazu envenamentu aihan kada tinan aumenta ho total kazu komulativu ne’ebe rejistradu hamutuk nain 629 inklui sira balun mate.

Nia hatutan kazu hira ne’e bele a’as liu tan, liu-liu iha situasaun surtu Covid-19 no kalamilidade ne’ebe akontese estraga hotu kanalizasaun bee moos no bee sira kontaminadu hodi fo risku ba grupo vulneravel sira.

Iha oportunidade ne’e nia bolu atensaun ba parte relevantes, distributor, manufatores, lejislador, akademista no konsumedores atu kontribui implementa padraun ba pratika aihan seguru tanba aihan seguru hahu husi produsaun to’o iha konsumu.