Quarta, Abril 24, 2024
Total visitors: 766366

Diretor Executivu Instituisaun Publiku Servisu Registu no Verifikasaun Emprezarial (SERVE, I.P), Florêncio Sanches hateten fulan kotuk sira atribui ona sertifikadu investimentu ba investor bo’ot lima halao atividade negosio iha setor agrikultura, liu-liu hortikultura no pekuaria hodi responde ba nesesidade nasional.

Diretor Executivu Instituisaun Publiku Servisu Registu no Verifikasaun Emprezarial (SERVE, I.P), Florêncio Sanches hateten fulan kotuk sira atribui ona sertifikadu investimentu ba investor bo’ot lima halao atividade negosio iha setor agrikultura, liu-liu hortikultura no pekuaria hodi responde ba nesesidade nasional.

Nia dehan, investor nain lima ne’e, nain hat Timoroan atu halo investimentu ba setor pekuaria no kuda hare. No nain ida husi Portugal atu kuda fruta do dragão.

“Sira investe $1 to’o $2 milhoens kuda hare, kuda aifuan, no hakiak manu. Ita nia konsumu naan manu bo’ot tebes ne’ebe durante ne’e mai hotu husi liur. Agora liu husi sira nia investimentu ida ne’e sira bele fornese ona ai-han ba nesesidade nasional nian,” nia hateten iha servisu fatin Hudi Laran, Dili.

Nia dehan, produsaun sira ne’e agora dadaun tama ona iha merkadu nasional no espera tinan lima mai sei bele substitui totalmente importasaun sira husi rai liur hanesa naan manu no manu tolun no kresimentu ekonomia sei sa’e makas.

Iha parte seluk, emprezariu Antonino do Karmo sujere governu apoia atividade sira ne’ebe uma kain sira halo hela atu ajuda transforma sai atividade negosio hodi kontribui ba politika nasional ekonomia subsistensia ne’ebe governu adopta.

Nia dehan, atividade mak pekuaria tanba tuir sensu agrikultura tinan 2019, hatudu 95% uma kain husi total 76% uma kain iha Timor mak halao atividade pekuaria.

“Hau rasik dezenvolve modelu ida mak kriasaun hakiak manu lokal. Tuir hau nia hanoin governu tenke hare halo projeitu ida ne’ebe uma kain bele halo, labele hanoin deit projeitu bo’ot sira hanesan tasi mane no harii irigasaun bo’ot sira tanba bainhira udan mai segimentasaun nakonu taka irigasaun tenke hasai osan halo manutensaun no realidade ema la kuda hare no kuda hare mos dala ida deit iha tinan ida ita kontinua depende ba foos ne’ebe 15% aat,” nia hateten.

Nia garantia governu halo apoia investor sira investe iha setor pekuaria no hasa’e koñesementu komunidade nian kona ba jestaun hakiak animal ne’ebe diak sei kontribui makas ba kresimentu ekonomia rai laran no hadia mos estado nutrisaun labarik sira nian.