Diretur Executivu Instituto Apoia Dezenvolvimentu Emprezarial (IADE), Filomeno Marcelino Belo, oficialmente deklara aredor servisu bandu fuma no funsionario sira ne’ebe deteta fuma sei hetan sansaun koima.

Diretur Executivu Instituto Apoia Dezenvolvimentu Emprezarial (IADE), Filomeno Marcelino Belo, oficialmente deklara aredor servisu bandu fuma no funsionario sira ne’ebe deteta fuma sei hetan sansaun koima.

Nia dehan, antes foti desizaun bandu fuma iha aredor servisu halo uluk sosializasaun ba funsionario sira kona ba impaktu fuma tabaku no moras lahadaet sira ne’ebe kauza husi fuma tabaku atu funsionario bele iha koñesmentu no konsensia rasik atu para fuma.

“Desde uluk ami servisu ho regras, sira ne’ebe la kumpri ami fo sansaun koimas hanesan tama tarde formasaun selu koimas. Ida ne’e mak ami sei aplika mos ba fumador sira fuma arbiru deit,” nia hateten iha servisu fatin Mandarin, Dili.

Nia konsiente, fumador sira mos iha direitu atu fuma tanba ne’e sira mos indika fatin espesifiku ida ba fumador sira fuma atu labele prejudika ema seluk nia saúde.

Kona ba montante koimas ne’ebe aplika, nia dehan diresaun administrasaun sei deside montante ne’ebe kada individu ida tenke fo bainhira viola regras, maibe ba tarde sira aplika 0,25 oras ida.

Nia hatutan, koimas ne’ebe sira hetan husi aplikasaun sansaun sira ne’e sei utiliza hodi sosa buat ruma tau iha edifisio hanesan aifunan, asesoris no bele sosa hahan ruma atu han hamutuk bainhira iha atividade.

Iha parte seluk, Manager Organizasaun Aliansa Nasional Controlu Tabaku Timor-Leste (ANCT-TL), Sancho Belito Fernandes hateten sira nia peskiza foin lalais ne’e hatudu 68% edifisio publiku sira seidauk implementa regime kontrolu tabaku, liu-liu deklara zona livre fuma.

“Lei ne’e governu mak hasai, hau hanoin obrigasaun edifisio publiku sira atu implementa uluk hodi hatudu dalan ba fatin sira ne’ebe privado hanesan restorante no seluk tan atu halo tuir,” nia hateten.

Nia kongratula ba instituisaun publiku no privado sira ne’ebe hamosu inisiativa atu deklara aredor livre husi fuma no aplika sansaun ba funsionario sira ne’ebe fuma arbiru tanba sigaru nia perigu laos deit ba fumador ativu, maibe mos fumador pasivu sira ne’ebe horon sigaru suar.

Nia enkoraja governante sira atu hatudu komitmentu hodi implementa lei regime kontrolu tabaku, liu-liu deklara aredor livre husi fuma no kria espasu ba fumador sira tuir artigu 16 hateten.