Quarta, Maio 01, 2024
Total visitors: 766366

Ministeriu Saúde no Agensia United Nation Population Fund (UNFPA) informa iha tempu badak sei lansa tan fatin seguru iha sentru saúde internamentu hat iha munisípiu Lautem, Baucau, Dili no Covalima hodi fo atendimentu kuidadu saúde ba vitima Violénsia Bazeia Jéneru (VBJ).

Ministeriu Saúde no Agensia United Nation Population Fund (UNFPA) informa iha tempu badak sei lansa tan fatin seguru iha sentru saúde internamentu hat.

Ministra Saúde, Élia dos Reis Amaral hateten feto barak mak terus hela iha silensiu nia laran ho dezafiu ne’ebé sira hasoru hodi luta ba sira nia direitu baziku sira no hasoru deskriminasaun, dizigualidade no violénsia bazeia jéneru.

“Timor-Leste nasaun joven no hasoru dezafiu Violénsia Bazea Jéneru ne’ebé konsidera nudar violasaun ba direitu humanu no krize ba saúde públika tanba statistika hatudu violénsia bazeia jéneru afeta makas liu ba feto no labarik feto sira,” nia hateten hafoin partisipa iha selebrasaun loron mundial feto ho tema tema sura mos ho nia, investe iha feto la husik ema ida iha kotuk aselera progressu saúde nia resposta ba violénsia bazeia jéneru iha Timor-Leste, iha salaun City 8 Manleuana, Dili.

Nia hateten dadus Demografia no Saúde tinan 2016, hatudu iha Timor-Leste, feto ida husi feto nain 3 ho idade tinan 15 até 49 mak sofre violénsia fisiku no seksual iha silensiu nia laran.

“Konsekuensia husi violénsia mak bele rezulta kanek todan, moras hada’et husi relasaun seksual, isin rua la planeadu, komplikasaun isin rua, abortu no bele kauza mate. Situasaun ida ne’e ejiji setór saúde hadia prestasaun servisu ne’ebé seguru no konfidensialidade atu fasilita profesionais saúde sira fo kuidadu ba sovrevivente sira,” nia hatutan.

Ministra rekoñese esforsu ne’ebe halo ona seidauk sufisiente ba ita nia sobrevivente sira. Ita presiza halakon bareira sira iha fasilidade saúde hanesan atetude, komunikasaun nune’e bele tulun sobrevivente sira hotu, liu-liu ema ho defisiénsia, feto no labarik iha area rural, komunidade LGBTIQ atu simu kuidadu saúde ho kualidade ne’ebé sira presiza.

Iha oportunidade ne’e, Ministra hato’o agradesementu ba parseru sosiedade sivil no agensia UNFPA ne’ebé harii ona fasilidade, fo ona formasaun ba profesionais saúde sira atu iha kapasidade identifika no fo atendimentu ba sobrevivente sira.

Iha parte seluk, Adjunta Reprejentante UNFPA, Dra. Domingas Bernardo hateten setór saúde iha papel importante atu kombate violénsia bazea jéneru tanba ne’e sira iha komitmentu atu apoia governu kria fasilidade no kapasitasaun ba rekursu humanu hodi responde ba kazu violénsia bazea jéneru.

“UNFPA atu afirma nia komitmentu dala ida tan katak sei la husik Ministériu Saúde mesak, sei suporta Ministériu Saúde atu integra programa fornese servisu saúde ba vitima sira ne’ebé hakarak asesu ba fasilidade saúde ne’ebe ohin ami temi fatin seguru. Iha ne’eba sira bele hetan tratamentu ho dignu, konfidensial no profesionais saúde sira sei refere sira ba fatin ne’ebé presiza,” nia hateten.

Nia hateten UNFPA no Ministeriu Saúde estabelese ona fatin seguru hat iha sentru saúde internamentu Gleno iha munisípiu Ermera, sentru saúde internamentu Atabae iha munisípiu Bobonaro, sentru saúde internamentu Viqueque villa no sentru saúde internamentu Liquiça.

“Ami nia apoiu ne’e pakote komprensivu ami hadia fasilidade ajuda harii fatin seguru, fo treinamentu ba profesionais saúde sira no tau ekipamentu no medikamentu esensial atu fasilita profesionais saúde sira servisu ho diak hodi fornese atendimentu ho kualidade tuir protokolu Ministeriu Saúde nian,”

Nia informa profesionais saúde ne’ebé treinadu ona hamutuk 258 no sira ne’e halao servisu iha fatin seguru ne’ebé estabelesidu ona no sira ne’ebé atu lansa iha tempu badak.