Segunda, Outubro 02, 2023
Total visitors: 766366

Ministériu Saúde (MS) servisu hamutuk ho ajénsia UNFPA ho apoia Fundu husi Uniaun Europea harii tan fatin seguru iha Sentru Saúde komunitária Atabae, Munisípiu Bobonaro, atu fó atendimentu kuidadu saúde ba sobrevivente Violénsia Bazeia ba Jéneru (VBJ).

Ministériu Saúde (MS) servisu hamutuk ho ajénsia UNFPA ho apoia Fundu husi Uniaun Europea harii tan fatin seguru iha Sentru Saúde komunitária Atabae, Munisípiu Bobonaro, atu fó atendimentu kuidadu saúde ba sobrevivente Violénsia Bazeia ba Jéneru (VBJ).

Vise-Ministru Saúde, Bonifacio Maucoli dos Reis dehan fatin seguru ne'e marka istória importante atu haforsa esforsu hodi hametin kapasidade setór saúde atu responde ba kazu VBJ iha rai-laran, liu-liu atu kria espasu ida ne’ebé seguru hodi fornese apoiu liña dahuluk no komponente importante sira seluk husi pakote servisu esensiál saúde atu asegura privasidade no konfidensialidade ba sobrevivente sira-nian.

"Hanesan ita hotu hatene katak Violénsia Bazeia ba Jéneru sai ona hanesan assuntu/problema saúde públika. VBJ kontinua sai violasaun komum ba problema direitus umanus iha nasaun jovem, Timor-Leste. Prevalénsia violénsia kontra feto no labarik feto sira, tuir Peskiza Demográfika Saúde Timor-Leste tinan 2016 nian, hatudu katak un-tersu (33%) husi feto sira ho idade tinan 15-49 sofre ona adalah fíziku husi kedas sira sei tinan 15.

Ida-ne’e kazu sériu no presiza ita hotu nia atensaun no serbisu makas partikularmente setór saúde nia intervensaun em termus de prevensaun no resposta ba kazu Violénsia Bazeia ba Jéneru, tamba setór saúde jeralmente sempre sai hanesan primeiru pontu de-kontaktu ba kazu VBJ ne’e," nia hateten bainhira partisipa iha serimónia inaugurasaun fatin seguru iha Sentru Saúde Komunitaria Atabae, Munisípiu Bobonaro.

Nia hateten fasilidade fatin seguru ne’e mós estabelesidu ona iha SSK munisípiu Viqueque, SSK Gleno munisípiu Ermera, ne’ebé finansiadu husi projeitu Sportlight Initiative, Uniaun Europeia liuhusi ajénsia UNFPA.

Nia hatutan, iha tinan 2018, sira aprova ona matadalan nasional ida ba setór saúde atu responde ba Violénsia bazeia ba Jéneru, inklui violénsia parseiru intimu iha Timor-Leste. No sira mós servisu hamutuk ho Institutu Nasional Saúde Públika ho apoia tékniku La Trobe University, dezenvolve ona kurríkulu nasionál ida ba professionál saúde sira atu responde ba VBJ no iha tinan ida-ne’e, no implementa ona formasaun ba professional saúde sira iha munisípiu Dili, Ermera no Liquiçá no tinan ne’e sei kontinua espande ba munisípiu seluk tan.

Entretantu, Reprezentante UNFPA iha Timor-Leste, Pressia Arifin-Cabo hateten estabelesimentu fatin seguru ne'e marka tan momentu importante ida iha esforsu koletiva sira. No UNFPA firme nafatin atu hapara Violénsia Bazeia ba Jéneru no prátika la di’ak sira.

"Hanesan ita hotu hatene, Violénsia Bazeia ba Jéneru kontinua sai asuntu direitus umanus no saúde públika iha nasaun joven ida-ne’e. Estudu Demográfiku Saúde Timor-Leste 2016 hatudu katak um-terço (33%) husi feto idade 15-59, iha Timor-Leste hetan/esperiénsia ona violénsia fízika desde sira tinan 15. Iha kontestu espesífiku husi Bobonaro, númeru ba kazu VBJ bolu atensaun tebes, ho 39% feto idade tinan 15-49 hetan/esperiénsia ona violénsia fízika iha munisípiu ida ne’e," nia hatete.

Nia dehan situasaun ne’e hatudu katak, urjénsia no importánsia husi intervensaun sira hodi hatan ba Violénsia Bazeia ba Jéneru Munisípiu Bobonaro no iha Timor-Leste laran tomak.

Nia hatutan sira iha komitmentu atu servisu hamutuk Instituto Nasional Saúde Públika, hodi fó apoiu tékniku hodi hametin kapasidade sistema saúde nian atu garante katak sobrevivente sira simu asisténsia médiku, psikososiál no legál ne’ebé presiza ho forma koordenada no tuir tempu ne’ebé determina ona, aliña ho matadalan nasionál no internasionál sira .

Iha parte seluk, Embaxadór Uniaun Europeia, iha Timor-Leste, Marc Fiedrich hateten luta hasoru violénsia bazeia ba jéneru ezije kompromisu no partisipasaun ativa hosi ema ida-idak no ema hotu nian tanba ne'e importante organiza diálogu nakloke no dezafia atu halakon norma ne’ebé ladi’ak hodi kria sosiedade ida ne’ebé fó valór no respeitu ba kontribuisaun no aspirasaun husi ninia membru sira hotu.

“Fatin seguru ida-ne’e sei sai hanesan fatin protesaun nian ida, plataforma ida ba edukasaun no sensibilizasaun, no sentru ida ba kolaborasaun. Fatin ne’e mak fatin ne’ebé sobrevivente sira bele kura no harii fali sira-nia moris, livre husi tesi-lia no estigma. Ida-ne’e sei sai fatin ne’ebé lian ne’ebé luan, iha-ne’ebé feto no mane sira bele envolve iha diskusaun nakloke no onestu kona-ba jéneru, igualdade, no nesesidade atu muda,” nia hateten.

Nia dehan Uniaun Europeia hamriik metin hamutuk ho Timor-Leste iha jornada transformativu ida-ne’e. Sei kontinua fó apoiu ba Governu no sosiedade sivíl, hodi servisu hamutuk atu harii nasaun ida ne’ebé, igualdade jéneru hanesan realidade ida.

Tuir observasaun TDW iha terenu, haree katak fasilidade fatin no espasu foun refere iha sala espera ida, sala akonsellamentu ida, sala ezaminasaun ida, sala deskansa ida, dapur, no inklui hariis fatin.