Xefe Sentru Saúde Quelecai, iha postu administrative Quelicai, Munisípiu Baucau, Doutór Salomão Salustiano Gama informa iha loron 1 fulan Maiu 2023, komunidade suku Lelalai hulan inan isin-rua ida ba sentru saúde tanba dalan kotu karreta multifusaun labele tama. Maibé lakonsegue to’o iha fasilidade saúde, no partu de’it iha komunidade nia uma.

Xefe Sentru Saúde Quelecai, iha postu administrative Quelicai, Munisípiu Baucau, Doutór Salomão Salustiano Gama informa iha loron 1 fulan Maiu 2023, komunidade suku Lelalai hulan inan isin-rua ida ba sentru saúde tanba dalan kotu karreta multifusaun labele tama.

Nia dehan suku Lelalai seidauk iha postu saúde, iha de’it mak postu tratamentu. Maibé pesoál saúde destakadu mesak feto de’it, entaun tempu udan difisil ba sira atu ba fó atendimentu iha suku no sira hotu iha sentru saúde.

“Momentu ne’e telefone iha dader oras 11:02 iha dia 1 maiu, ha’u rasik mak ba. Karreta multifunsaun sentru saúde Quelekai nian aat, nia rolamentu mak aat iha dia 13 abril to’o neste momentu seidauk di’ak. Entaun ha’u kontatu diretór servisu saúde munisípiu Baucau autoriza ha’u kontatu xefe sentru saúde Wailili no nia autoriza nia motorista karreta multifunsaun hodi akompaña ami. Ba to’o iha fatin naran Daemena dalan monu klot loos karreta labele liu.

Entaun karreta hein iha ne’ebá ha’u dehan karreta labele liu, prontu ita bo’ot sira bele ho maneira oinsa lori mai ita tula lori ba postu saúde Laisorulai mak atende ka ba sentru saúde Quelekai labele mak rujuk ba hospital HOREX, maibé momentu ne’e iha dalan mais ou menus sei dook bee manas fakar ona entaun sira tau iha komunidade ida nia uma no ha’u rasik mak ba atende fó partu,” nia hateten via telefone.

Nia hateten depois fó atendimentu partu bebe no inan nia kondisaun di’ak laiha problema ruma mak sériu.

Nia rekoñese distánsia husi komunidade Lelalai nia hela fatin mai sentru saúde Quelekai ne’e do’ok no kondisaun dalan ne’ebé ladi’ak difikulta tebes servisu kuidadu saúde, liu-liu ho kazu sira emerjénsia.

Entretantu, Diretór Ezekutivu Forum NGO Timor-Leste (FONGTIL), Valentim da Costa Pinto konsidera situasaun ida komunidade hulan inan isin-rua buka atendimentu saúde ne’e imajen ne’ebé ladi’ak ba estadu, liu-liu sistema nasionál saúde nian tanba akontese beibeik ona ba inan sira iha área remota.

“Ha’u hanoin ida-ne’e hatudu imajen ne’ebé ladun di’ak liga ho fatin. Ita servisu makas loos atu responde ida-ne’e, maibé ida-ne’e imajen ladun di’ak. Ita kontinua halo servisu besik ho Ministériu Saúde tenke mellora, liu-liu asegura kondisaun karreta no halo jestaun ba karreta sira iha munisípiu atu imajen ne’e labele kontinua hatudu iha públiku tanba imajen ne’e ladiak relasiona ho atendimentu saúde ba ita-nia populasaun,” nia hateten.

Iha parte seluk, Vise Prezidente Parlamentu Nasionál, Deputadu Luís Roberto da Silva hateten situasaun ne’e prova infrastrutura báziku iha rai-laran seidauk di’ak no importante atu mellora hodi fasilita atendimentu públiku sira di’ak liutan ba povu iha área remota.

“Ida-ne’e hatudu nafatin ba governu no estadu atu halo esforsu kria kondisaun. Kondisaun di’ak mak infrastrutura báziku importante atu alkansa 100%, liu-liu estrada bele di’ak to’o iha área rurál para ita-nia ema sira bele asesu ba buat hotu, se lae mak afeta ba saúde ita-nia komunidade nian nomós edukasaun,” nia hateten.

Nia preokupa ho sistema saúde ne’ebé seidauk di’ak tanba situasaun atuál postu saúde sira estabelese ona iha suku, maibé pesoal saúde sira laiha fatin. No iha sentru saúde sira pesoál saúde sira servisu loron sorin de’it pasiente ba kontatu mak pesoal sira mai fó atendimentu.