- Publika iha: 21 Fevereiro 2023
Diretora Ezekutivu NGO Fundasaun Alola (FA), Maria Imaculada Guterres hateten Ministériu Saúde tenke asegura estabelesimentu saúde iha fasilidade, ekipamentu no rekursu atu fo atendimentu diagnóstiku teste laboratóriu ba inan isin-rua sira atu deteta sedu no tratamentu hodi prevene kazu bebé mate iha inan nia kanotak molok tuur-ahi.

Nia konsiente seidauk iha peskiza ida klean ba kauza no fatór risku ne’ebé kontribui ba kazu bebé mate iha inan nia kanotak molok tuur-ahi, maibé posibilidade akontese bebé mate iha inan nia kanotak tanba inan sofre moras infesaun ruma.
“Ami-nia ekipa mós servisu iha hospital nasionál no relatóriu ne’ebé sira aprezenta ami haree kazu ne’e aas, tinan-tinan kazu iha hela de’it. Ne’ebé tuir loloos ita tenke perguta tanba sa kazu aas hanesan ne’e karik servisu ruma ita halo seidauk di’ak. Ha’u hanoin governu liu-liu Ministériu Saúde tenke asegura inan sira hetan servisu teste ran ba inan sira hotu atu deteta sedu inan sira iha moras ruma afeta ba bebé mate iha kanotak,” nia hateten iha servisu fatin Mascarinhas, Díli.
Nia dehan inan sira mós tenke iha konsiénsia vizita fasilidade saúde halo konsulta kuidadu ante natal rutina hodi kontrola kondisaun sira nian no bebé nian, karik buat ruma akontese profesionál saúde bele halo intervensaun lalais atu salva sira.
Nia hateten Ministériu Saúde hamutuk ho parseru sira halo hela esforsu fó formasaun Kuidadu Emerjénsia Obstetriku no Neonatal (KEmON) ba profesionál saúde sira iha munisípiu hodi eleva sira-nia kapasidade no abilidade halo jestaun ba kazu partu komplikasaun sira iha nivel munisípiu. Maibé importante mós kolabora ho autoridade lokal sira atu kontinua fó sensibilizasaun ba komunidade, liu-liu inan isin-rua sira atu visita fasilidade halo konsultra rutina ba isin rua.
Iha parte seluk, Xefe Departamentu Saúde Maternu Infantíl, iha Ministériu Saúde, Agusta Lopes informa bazeia ba dadus sistema informasaun saúde tinan 2022, rejistu kazu bebé mate iha inan nia kanotak hamutuk 1158, númeru ne’e aas tanba ne’e ekipa vijilánsia mortalidade perinatal no maternidade halo hela investigasaun hodi identifika kauza.
“Ita halo koordenasaun atu servisu hamutuk mellora liutan treinamentu sira iha implementasaun bainhira atende inan isin-rua sira. No ita presiza orientasaun mai husi espesialista sira atu atende kazu sira komplikasaun,” nia hateten.
Nia hateten dadaun ne’e halo hela sosializasaun matadalan kuidadu antenatal no posnatal ba profesionál saúde sira atu aplika iha servisu loroloron nian no kontinua formasaun sira atu mellora kualidade prestasaun servisu kuidadu ante natal no posnatal ba inan isin-rua sira.
Nia rekoñese servisu laboratóriu nian atu halo teste ruma ba inan isin-rua iha nivel sentru saúde sei limitadu tebes.