Sábado, Abril 20, 2024
Total visitors: 766366

Diretur Nasional Saúde na Familia, iha Ministerio da Saúde, Vitor Soares Martins hateten ho apoia husi parseru dezenvolvimentu liu husi programa Spotlight Initiative, sira fo ona formasaun ba profesional saúde hamutuk nain 130 resin konaba matadalan atendimentu ba kazu violensia bazea ba jeneru iha nivel hospital, hospital referral, sentru saúde internamentu sira no sentru saúde komunitaria.

Diretur Nasional Saúde na Familia, iha Ministerio da Saúde, Vitor Soares Martins hateten ho apoia husi parseru dezenvolvimentu liu husi programa Spotlight Initiative, sira fo ona formasaun ba profesional saúde hamutuk nain 130 resin konaba matadalan atendimentu ba kazu violensia bazea ba jeneru iha nivel hospital, hospital referral, sentru saúde internamentu sira no sentru saúde komunitaria.

Nia konsiente fasilidade saúde barak mak laiha fatin proprio hodi fo atendimentu ba kazu sira ho violensia, maibe profesional saúde sira ne’ebe destakadu orientadu ona atu fo atendimentu saúde no halo ligasaun ho instituisaun relevante sira ba kazu violensia bazea ba jeneru.

“Konaba violensia bazea jeneru nian ita hahu investe premeru halo kapasitasaun ba iha profesional saúde sira hanesan mediku responsavel iha sentru saúde sira, iha hospital nasional no hospital referral lima. No iha tan investimentu ba infrastruktura nian, ne’ebe ita estabelese espasu ida iha sentru saúde internamentu balun atu fo atendimentu,” nia hateten iha Manleu, Dili.

Nia hateten iha tinan 2020, sira konsege estabelese fatin hakmatek iha sentru saúde internamentu tolu ho kustu $6.000 kada fatin, maibe iha tinan 2022, iha ona planu atu estabelese tan iha fatin 8 tanba kazu ne’e akontese bele familia mak lori mai no autoridade seguransa sira, entau tenke buka fatin ne’ebe apropriadu hodi halo ezame.

Enkuantu kordenadora Fatin Hakmatek PRADET, iha Dili, Luisa Marçal hateten iha fulan Novembru tinan 2021, sira simu vitima violensia bazea ba jeneru hamutuk 30, ne’ebe mai ho kazu oioin hanesan abandona, violensia domestika asaltu fisiku, insestu, violasaun seksual.

Nia dehan kazu sira ne’e refere husi instituisan polisia no organizasaun rede servisu protesaun ba vitima sira hanesan NGO Asistensia Legal ba Feto no Labarik (ALFeLa) no JSMP.

Nia hatutan atendimentu ne’ebe sira fo mak halo akonselamentu no ezaminasaun forensika bazea ba nesesidade ho konsensia vitima nian tanba ne’e husi 30 kazu ne’e iha kazu 27 mak sira halo ezaminasaun forensika.

Iha parte seluk, Diretora Institutu Nasional Saúde, Domingas Pereira hateten tinan 2020, formasaun foku liu ba Covid-19 nian atu profesional saúde sira bele implementa kampanha vasinasaun Covid-19, maibe formasaun ba programa sira mos lao nafatin iha area saúde maternu infantil no matadalan violensia bazea jeneru.

“Meus ne’ebe ami halo atu eleva kapasidade profesional sira iha treinu atu nune’e sira bele fo asistensia ho kualidade, maibe seiduak bele kobre hotu tanba atu movimenta ema husi fatin ida ba fatin seluk presiza hare orsamentu no rekursu ne’ebe atu fo formasaun no logistiak sira seluk,” nia hateten.

Nia dehan formasaun ne’ebe durante ne’e halao bazea ba programa sira, ne’ebe barak liu apoia husi agensia dezenvolvimentu sira.