Fundador agensia kuidadu paliativus, Dra. Madalena Hanjan hateten sira iha ona akordu ho ministerio da saúde atu reforsa sistema atendimentu paliativus ba pasiente sira ne’ebe ho moras todan labele halo kurativu ona, nune’e tempu ruma sira mate ho dignu.

Fundador agensia kuidadu paliativus, Dra. Madalena Hanjan hateten sira iha ona akordu ho ministerio da saúde atu reforsa sistema atendimentu paliativus ba pasiente sira ne’ebe ho moras todan.

Nia dehan hahu tinan 2017, sira fo ona atendimentu ba pasiente nain 70 resin. Husi sira ne’e barak maka mate ona, no hela nain 5 mak sei fo akompanhamentu regular.

“Moras ne’ebe mediku sira foti liman ona, liu-liu kankru todan stadiu 4, moras stroke sira labele ona hela nafatin iha hospital. Sira fila ba uma ami fo apoia tanba ami iha enfermeiru ne’ebe treinadu ba kuidadu paliativus nian mental nian atu ajuda sira halo adaptasaun, nune’e sira mate karik ho dignidade,” nia hateten iha Hotel Novu Turismu, Dili.

Nia hateten pasiente barak mak sofre moras kankru susun ho stadium 4, ne’ebe halo susun kanek, entau atendimentu sira hanesan hamos kanek sira atu labele iis, fo han ne’ebe nutriente ba sira no hanorin familia sira atu kuidadu sira ho diak atu sira mate ho laran kontente.

Nia hatutan sira seidauk iha fatin proprio atu fo atendimentu, maibe sira iha ekipa ne’ebe bele fo atendimentu paliativu domisiliariu ou ba pasiente sira nia uma tanba ne’e sei konsentra deit iha munisipio Dili.

Iha parte seluk, Kordenadora Hau Hili Atu Kura (HALIKU), iha organizasaun Fundasaun Alola, Pascoela Barreto hateten sira mos fo edukasaun ba familia pasiente kankru susun sira konaba jestaun kanek no apoia mos ekipamentu sira atu bele ajuda pasiente sira iha uma.

Nia dehan pasiente kanku mama barak detekta iha stadiu avansadu, tanba sosiedade sei menus konhesementu konaba sinal no sintomas moras kankru nian.

“Espera situasaun diak ona atu ita bele halo nafatin atividade sira hodi fo hanoin ita nia ema sira atu konhese sinal sira hodi halo prevensaun sedu, se lae ita sei hetan nafatin pasiente ne’ebe mai ho kazu avansadu,” nia hateten.

Nia informa hahu tinan 2014 to’o fulan Junho 2021, sira halo referal ba pasiente hamutuk nain 165 ba hospital, no husi ne’e nain 14 maka konfirmadu sofre kankru susun malignu. No sira mos registu ema nain 8 maka mate ona tanba kankru susun.