Iha ambitu selebrasaun loron mundial feto, ne’ebe monu iha loron 8 fulan Marsu, Grupo Mulheres Parlamentar Timor-Leste (GMPTL), fo apresiasaun no kongratula feto profesionais hotu ne’ebe asume responsabilidade hodi apoia servisu prevensaun no metigasaun ba surtu Covid-19 iha rai laran.

Sekretaria Grupo Mulher Parlamentar Timor-Leste (GMPTL), Deputada Elvina Sousa Carvalho hateten situasaun pandemia Covid-19, feto asume papel importante iha nivel profesional saúde, sosial no domestika hodi kontribui ba servisu prevensaun no metigasaun Covid-19.

Sekretaria Grupo Mulher Parlamentar Timor-Leste (GMPTL), Deputada Elvina Sousa Carvalho hateten situasaun pandemia Covid-19, feto asume papel importante iha nivel profesional saúde, sosial no domestika hodi kontribui ba servisu prevensaun no metigasaun Covid-19.

“Ita hotu akompanha oras ne’e dadaun, feto maluk lubun ida maka hamrik iha liña frente hodi apoia servisu prevensaun no metigasaun surtu covid-19, liu-liu halo knar nudar politiku, profesionais saúde, autoridade lokal, PNTL, F-FDTL, jornalista no seluk tan,” nia hateten liu husi deklarasaun GMPTL nian ligadu ho loron mundial feto, ne’ebe monu iha loron 8 fulan Marsu, iha plenaria.

“Profesionais sira ne’e husik hela sira nia familia, hodi asegura knar importante ba prevensaun covid-19. Luta hasoru inimigu invisível ne’ebe laos fasil tanba ne’e ita iha dever moral atu hakruk ba ita nia heroina no heroi sira hotu.”

Nia dehan feto kareira profesionais sira hetan servisu dupla tanba sira mos ejerse knar iha servisu domestika sira. No sira ne’ebe halao deit servisu domestika laiha salario sai vulneravel liu tan iha situasaun difisil tanba dependensia finanseiru husi mane sira.

Nia hateten estudu internasional hatudu katak, maioria nasaun ne’ebe susesu iha kombate pandemia no responde rapidu ba impaktu sosio ekonomia husi konsekuensia pandemia Covid-19 maka nasaun sira ne’ebe lideransa feto hanesan Denmark, Ethiopia, Finlandia, Alemania, Islandia, Nova Zelandia.

Nia haktuir dadus estimasaun Organizasaun Mundial Saúde (OMS) hatudu, forsa trabalho iha area saúde 60% feto, no husi ne’e 25% deit mak kaer kargu lideransa.

Nia informa tema loron mundial feto iha tinan 2021, maka lideransa feto iha mundu Covid-19, ho sub-tema feto iha lideransa: atinji futuru ida ne’ebe igual iha mundu Covid-19.

Iha parte seluk, Vice Presidente Parlamentu Nasional, Deputada Maria Agelina Lopes Sarmento hateten kada tinan mundu inklui Timor-Leste selebra loron mundial feto tanba iha feto sira sei kontinua luta atu bele hetan moris ida ne’ebe dignu, igual iha setor hotu.

Nia dehan iha situasaun pandemia Covid-19, feto no labarik maka vulneravel liu atu hetan konsekuensia sira husi situasaun ida ne’e.

“Iha mundu tomak feto no labarik mos la ses husi moras ida ne’e. En felismente Timor-Leste ita la hasoru situasaun Covid-19 ne’ebe forte, maibe ita nia inan feto sira barak maka moris iha tauk, trauma nia laran tanba tinan ida ne’e no tinan kotuk ita rona no simu informasaun barak feto sira hetan violensia domestika, violasaun seksual to’o akontese omesidio ne’ebe ligadu ho insestu,” nia hateten.

Iha oportunidade ne’e, nia rekomenda ba autoridade sira ne’ebe harii justisa atu bele prosesu kazu violensia bazea ba jeneru sira ho seriu, liu-liu kazu insestu no omesidio ne’ebe akontese semana kotuk iha munisipio Bobonaro atu vitima sira hetan duni justisa ne’ebe justu.