Diretora Organizasaun Movimentu Feto Foinsa’e (MOFFE), Yasinta Lujina hateten governu seidauk toma nia responsabilidade atu hakonu sidadaun sira nian direitu atu hetan informasaun ne’ebe adekuadu kona ba saúde reprodutiva no seksual tanba ne’e sidadaun sira, liu-liu adolesente no joven sira maioria lahatene funsionamentu isin lolon nian.

Diretora Organizasaun Movimentu Feto Foinsa’e (MOFFE), Yasinta Lujina hateten governu seidauk toma nia responsabilidade atu hakonu sidadaun sira nian direitu atu hetan informasaun ne’ebe adekuadu kona ba saúde reprodutiva no seksual.

Nia dehan, governu liu husi Ministerio Edukasaun, Joventude no Desportu (MEJD) no Ministerio da Saúde (MdS) insere ona material saúde reprodutiva no seksual iha kurikulum ensino, maibe seidauk implementa tanba manorin sira laiha korajen atu hanorin estudante sira.

“Ami nia auditoria sosial hetan manorin sira laiha korajen hanorin tanba sira laos ema saúde no sira laiha koñesimentu. Sira presiza formasaun husi profesional saúde sira, maibe to’o agora seidauk iha formasaun ba manorin sira kona ba saúde reprodutiva,” nia hateten iha servisu fatin Kaikoli, Dili.

Nia dehan sira nia rezultado auditoria sosial iha munisipio hatudu adolesente no joven sira seidauk hatene no komprende kona ba funsionamentu isin lolon nian tanba ne’e dala barak sira monu ba problema isin rua sedu.

Nia haktuir, dadaun ne’e kazu krime neonatisida, oho bebe foin moris, barak tanba joven sira lahetan informasaun ne’ebe adekuadu kona ba funsionamentu isin lolon nian, liu-liu orgaun reprodutivu sira.

“Ita koalia kona ba saúde reprodutiva, ita la eduka, ema halo seksu livre, maibe ita eduka ema atu hatene implikasaun bainhira uza orgaun seksual,” nia hateten.

Iha parte seluk, eis Primeiru Ministru, Doutor Rui Maria de Araújo hateten edukasaun saúde seksual ne’e importante tebes ba sidadaun hotu no tenke hahu husi idade adolesente to’o adulto atu ajuda ema ida-ida tantu feto no mane foti desizaun ne’ebe rasionais ba sira nia aan.

“Ita hotu tenke rekonhese katak ita nia adolesente no ita nia joven sira nein hotu-hotu hatene oinsa ita nia isin ne’e funsiona. Feto sira presiza hatene siklu menstruasaun ne’e saida no iha siklu ne’e nia laran iha periodu ida ne’ebe mak fertil no la fertil tenke hatene,” nia hateten.

Nia dehan, hanesan ema profesional saúde deskorda ho hanoin sira ne’ebe katak fo edukasaun seksual ba adolesente sira hanorin sira halo seksu livre tanba sidadaun hotu-hotu tenek hatene oinsa isin funsiona.