Terça, Abril 16, 2024
Total visitors: 766366

Kordenadora Fatin Hakmatek iha organizasaun Psychosocial Recovery and Development In East Timor (PRADET), Luisa Marçal hateten numeru violensia hasoru feto no labarik feto sira iha situasaun krize surtu COVID-19 iha Timor-Leste a’as tanba situasaun ne’e obrigado ema hotu hamutuk iha uma ho tempu ne’ebe naruk, entaun bele mosu violensia kualker tempu, no feto no labarik mak sai vulneravel liu atu hetan violensia.

Kordenadora Fatin Hakmatek iha organizasaun PRADET, Luisa Marçal hateten numeru violensia hasoru feto no labarik feto sira iha situasaun krize surtu COVID-19 iha Timor-Leste a’as.

Nia dehan, iha fulan hat nia laran hahu Marsu to’o Junho 2020, PRADET simu vitima hamutuk nain 223, kompostu husi feto adulto nain 144, mane adulto nain 7, labarik feto nain 68, no labarik mane nain 4, hodi hetan atendimentu ezaminasaun mediku forensiku tanba hetan violensia fisiku no abuzu seksual.

“Ami foti sira nia istoria no hare kanek ou fitar sira iha isin lolon. Maibe dala barak ita Timor ema tuku ita bubu bo’ot hodi es batu hanas tiha liu tiha loron tolu mak lori mai ita labele hetan ona tanba tempu ne’ebe diak hodi hetan evidensia ida ne’ebe forte husi ezaminasaun mediku forensiku mak loron tolu depois akontese violensia ou akontese halo kedas,” nia hateten iha servisu fatin Bairo Pite, Dili.

Nia dehan, rezultado ezaminasaun forensiku ne’ebe sira halao ba vitima, sira enkamina ba autoridade polisia hodi submete ba ministerio publiku atu reprezenta vitima iha tribunal.

Nia haktuir, rekursu humanu ba atendimentu ezaminasaun mediku forensiku sei minimu tebes tanba dadaun ne’e profesionais saúde nain 68 deit mak hetan sertifikadu no akreditadu atu halo servisu ida ne’e, maibe balun mos la ativu ona.

Nia hatutan, ema balun la ativu razaun mudansa ba kargu servisu iha instituisaun laran, no balun mos seidauk brani atu halo servisu ida ne’e tanba servisu ida ne’e relasaun ho tribunal, liu-liu relatorio forensiku ne’ebe la adekuadu tribunal sei bolu ekipa forensiku atu ba hatan iha tribunal.

Iha oportunidade ne’e, nia dehan violensia hasoru feto no labarik feto sira sei difisil atu kombate, maibe bele redus. Atu redus violensia presiza individu ida-ida, liu-liu familia sira tenke promove dialogu harmonia iha uma laran.

Iha parte seluk, Xefe Gabinete Kontrolu Kualidade no Komunikasaun Sosial, iha Hospital Nasional Guido Valdares (HNGV), Sara Maria Xavier hateten iha fulan Julho sala emergensia simu pasiente ho kazu violensia fisiku domestika hamutuk nain 8 no violensia seksual nain 4.

Nia dehan, pasiente sira ne’e hetan tratamentu saúde tuir protokolu tratamentu nian, liu-liu tratamentu ba kanek sira no halo diagnostika.

“Kazu violensia bazeia ba Jeneru, iha fulan Julho regista kazu violensia fisiku feto nain 4 no mane nain 4 no violensia seksual feto nain 2 no mane nain 2. Tratamentu tuir protokolu ne’ebe iha,” nia hateten.

Nia haktuir, kada fulan kazu violensia bazeia ba jeneru, liu-liu violensia domestika sempre regista ho numeru ne’ebe dinamiku no sira mai ho kanek hetan tratamentu ba kanek no sira ne’ebe presiza atendimentu pisikologiku refere ba sentru agudu atu hetan tratamentu intensivu.