Sábado, Abril 20, 2024
Total visitors: 766366

Vice Ministru da Saúde ba Dezenvolvimentu Estratéjiku Saúde, Bonifácio Maucoli dos Reis hateten konstrusaun ba fatin atendimentu ba vitima Violensia Bazeia ba Jeneru (VBJ) iha sentru saúde internamentu hat iha munisipio hat (4) mak konklui ona no utiliza ona fornese atendimentu saúde ba vitima violensia bazeia ba jeneru sira.

Diretora Organizasaun FOKUPERS, Maria Jose Guterres hato’o agradesementu ba governu liu husi ministerio da saúde bele realiza fatin atendimentu espesifiku ba vitima VBJ.

Nia dehan, tinan ne’e governu aloka osan $30,000 hodi hari uma hakmatek iha fasilidade saúde iha munisipio nen (6) inklui Ermera, Bobonaro, Viqueque, Baucau, Lautem no Manufahi.

“Ne’e ita aloka ba munisipio 6, kada munisipio ida hetan $5,000 harii uma mahon iha kada sentru saúde internamentu, maibe realiza hat deit, munisipio rua mak la konsege,” nia hateten iha Hotel Novu Turismo, iha kapital Dili.

Nia dehan, munisipio rua seidauk realiza tanba problema tekniku tanba ne’e mak orsamentu $10,000 ne’e sei tama fali iha kofre Estado.

Nia haktuir, ministerio da saude mos produs ona matadalan atendimentu ba vitima violensia bazeia ba jeneru, liu-liu violensia domestika no violasaun seksual sira atu guia profesional saúde sira fo atendimentu ne’ebe dignu ba pasiente sira.

Entretantu, Xefe Departamentu Banku Urgensia iha Hospital Nasional Guido Valdares (HNGV), Doutor Todi de Jesus hateten kada fulan sira mos registu kazu violensia bazeia ba jeneru, liu-liu violensia domestika.

“Tratamentu ba vitima violensia domestika sira depende ba keixa ne’ebe iha, maibe baibain sira mai ho bubu, kanek ki’ik entau ita bele halo tratamentu fo aimoruk sira bele fila,” nia hateten.

Nia haktuir, iha vitima balun ne’ebe depois hetan tratamentu haruka ba fali ekipa psikologia hodi hare tanba sira presiza, maibe la barak.

Iha parte seluk, Diretora Organizasaun Forum Komunikasaun Feto Timor-Leste (FOKUPERS), Maria Jose Guterres hato’o agradesementu ba governu liu husi ministerio da saúde bele realiza fatin atendimentu espesifiku ba vitima sira tanba planu ida ne’e defini mos iha Planu Asaun Nasional Violensia Bazeia Ba Jeneru.

“Durante ne’e ami lori vitima sira ba halo tratamentu tuir prosesu hanesan sidadaun sira seluk. Buat ne’ebé ita luta durante ne’e mak ita hakarak iha hospital sira tenke iha fatin espesifiku ba vitima sira, liu-liu vitima abuzu seksual, violasaun seksual no insestu sira atu ita bele garante sira nia privasidade no hetan tratamentu ne’ebe espesifiku diferente ho moras baibain. Ne’e mak ita nia ejijensia,” nia hateten.

Nia espera, ho inisiativa ida ne’e inan feto no feto sira bele hetan atendimentu ne’ebé diak no kualidade tuir sira nia nesesidade.