- Publika iha: 21 Fevereiro 2023
Jestór Programa, Asosiasaun Halibur Defisiénsia Matan Timor-Leste, Luciano Borges hateten sira servisu hamutuk ho ajénsia United Nations Development Programme (UNDP) fó ona formasaun ba defisiénsia matan sira hamutuk 520 kona-ba abilidade atu hakerek no lee letra Braille.

Nia salienta maluk defisiénsia matan sira ne’e ho idade 17 ba leten tanba formasaun ne’e atu hasa’e sira-nia abilidade lee letra braille, nune’e sira bele partisipa iha loron eleisaun hodi fó sira nia votu ho segredu.
“Eleisaun tinan ida-ne’e sei akontese ba ema ho defisiénsia matan votu segredu la influénsia husi ema ida no rua ona. Dadaun ne’e organizasaun ema ho defisiénsia matan AHDMTL no East Timor Blind Union fo ona formasaun, husi parte ami-nia servisu hamutuk ho UNDP fó ona formasaun ba ema ho defisiénsia matan na’in 520 mak hatene hakerek no lee letra Braille,” nia hateten bainhira partisipa iha enkontru avaliasaun implementasaun planu asaun nasionál ba ema ho defisiénsia, iha Timor Plaza Comoro, Díli.
Nia dehan tuir populasaun nian ema ho defisiénsia matan barak loos, maibé foin kobre de’it munisípiu Manufahi, Aileu, Lautem, Baucua no Oecusse tanba limitasaun rekursu finanseiru atu mobiliza rekursu humanu sira hodi fó formasaun ba ema ho defisiénsia matan sira iha munisípiu hotu.
Nia hateten sira halo ona diskusaun ho parseriu dezenvolvimentu sira atu apoia fundu ruma hodi estende tan formasaun hasa’e abilidade hakerek no lee letra Braille iha munisípiu seluk ne’ebé seidauk kobre, molok tama iha loron eleisaun parlamentár 2023 nian.
Iha parte seluk, Reprezentante ema ho defisiénsia matan, atual Asesór Presidénsia Repúblika ba asuntu Sosial, Gaspar Afonso agradese ba parte hotu ne’ebé durante tinan naruk luta ba direitu ema ho defisiénsia nian, liu-liu direitu polítiku tanba iha posibilidade bo’ot ba ema ho defisiénsia matan sira vota mesak iha loron eleisaun parlamentár tinan ida-ne’e.
“Atu dehan asuntu defisiénsia ne’e asuntu ida-ne’ebé ita luta kleur no tinan naruk ona, maibé ita agradese ba baut lubun ida komesa la’o. Atu hateten katak ema ho defisiénsia matan tinan ida ne’e sei vota mesak ne’ebé hatene ona lee letra Braille,” nia hateten.
Nia hateten projetu alterasaun lei eleisaun parlamentár iha ona prosesu diskusaun espesialidade, no iha alterasaun ba dala lima, ne’e ajusta artigu ida kona-ba eleisaun inkluzivu atu f’o biban ba institusaun kompetente Sekretariadu Tékniku Administrasaun Eleitorál (STAE) no Komisaun Nasionál Eleisaun (CNE) atu kria kondisaun sira hodi fasilita partisipasaun ema ho defisiente sira.