- Publika iha: 30 Agosto 2022
Centru Nasional Chega (CNC) ho Ministeriu Ensinu Superior Siensia no Kultura (MESSK) integra historia pasadu ba kurikulun nasional universidade hodi hanorin ba estudante sira iha eskola.

Diretor Ezekutivu CNC, Hugo Fernandes, dehan politika integra historia pasadu ba kurikulun nasional universidade ne’e bazeia ba programa CNC hodi kuntribui ba dezenvolvimentu edukasaun iha nivel universidade nian.
“Integra historia pasadu ba kurikulun universidade ne’e importante tebes ba Chega hodi prezerva memoria pasadu, nune’e mos halo memoria ne’e asesival ho intensaun ba hari edukasaun hodi respeitu direitu humanus ho mantein paz,” Diretor Ezekutivu Fernandes hatete.
Tanba ne’e, nia haktuir, mak CNC hetan oportunidade husi Ministeriu Ensinu Superior Siensia no Kultura (MESSK) hodi integra historia pasadu Timor-Leste nian liu husi relatoriu Chega nian ba kurikulun nasional universidade nune’e bele hanorin iha eskola.
“Relatoriu Chega ne’e sei sai hanesan unidade kurikular ida hodi hanorin ba estudante universitaria sira nune’e sira bele iha konhesimentu diak no lolos ba akontesimentu sira iha pasadu nune’e bele respeita direitu humanus,” nia dehan iha knar fatin Balide Dili.
Iha fatin hanesan, Diretor Geral MESSK, Filomena Lay hatete, kurikulu nasional ensinu superior ne’e inklui unidade instituisional, unidade baze, no profisional.
“Ita deside ona katak historia pasadu Timor-Leste nian tau iha unidade instituisional atu nune’e estudante ne’e estuda iha instituisaun sira ne’e bele hatene mos konaba ita nia historia,” DG MESSK Lay dehan.
Nai dehan, historia ne’e hanesan akontesimentu pasadu ne’ebe husi hela identidade, kultura no valores, tanba ne’e tenke integra iha kurikulun nasional nune’e bele pasa ba jerasaun foun sira ne’ebe estuda hela iha instituisaun ensinu superior.
“Historia ne’e importante tanba iha valores ne’ebe mak ita nia bei-ala sira husik hela mai ita, se ita la pasa ba jerasaun foun maka, sira sei la hatene historia Timor nian,” nia salienta.
Alende ne’e nia dehan, dadaun ne’e materia historia ne’e iha instituisaun ensinu superior, balun implementa hela iha eskola hodi hanorin ba estudante sira.
Iha parte seluk, Vise Reitor Universidade Timor Oriental (UNITAL), Julmiro Pinto dehan historia pasadu ne’e importante hodi transforma no esplika ba estudante sira nune’e labele afeta ba iha futuru.
“Ita tenke prepara halo diak hodi transforma ba estudante sira tanba ita lakoi afeta ba sira iha futuru katak la hatene historia Timor no bele koalia sal, ho integra historia pasadu ba kurikulun nasional ne’e apoiu tebes instituisaun ensinu superior sira hodi hanorin estudante sira,” Vise Reitor UNITAL Pinto dehan iha Balide.
Enkuantu nia dehan, antes ne’e materia historia ne’e UNITAL rasik hanorin ona iha eskola iha semester primeiru tau iha materia jeral, espera katak ho kurikulun ida ne’e bele muda ona ba departamentu ketak ida.