Sexta, Março 29, 2024
Total visitors: 766366

Sekretaria Estadu Ambiente (SEA) liu husi programa Escola Verde hetan apoia husi agensia USAID entrega pasta bio-degradavel hamutuk 5000 ba eskola Canossa atu distribui ba estudante sira utiliza hodi minimiza uza pasta plastiku tanba dadus hatudu estudante sira produs pasta plastiku ho volume bo’ot kada loron.

Sekretaria Estadu Ambiente (SEA) liu husi programa Escola Verde hetan apoia husi agensia USAID entrega pasta bio-degradavel hamutuk 5000 ba eskola Canossa atu distribui ba estudante sira utiliza hodi minimiza uza pasta plastiku.

Sekretaria Estadu Ambiente (SEA), Demetrio do Amaral de Carvalho hateten programa eskola verde ne’e ho objetivu atu hanorin komunidade eskola sira utiliza material resiklajen sira no hamenus depedensia ba pasta plastiku no bee mineral sira ne’ebe produs plastiku.

“Sustentabilidade ba tratamentu ambiente, dala ida tan bainhira ema hotu hare problema ambiente ne’e hanesan problema moral etika, maka kada ema partisipa hodi halo manutensaun no ita bele salva guarda ita nia ambiente. Ambiente labele sai programa governu nian, eskola nian no misaun diplomata ida nian mesak, maibe ambiente sidadaun hotu nia responsabilidade,” Nia hateten hafoin partisipa serimonia entrega pasta bio-degradavel ba eskola matak Canossa, Has-Laran, Dili.

Nia hateten apoia pasta bio-degradavel 5000 ba eskola Canossa ne’e intervensaun ki’ik ida, maibe ho programa eskola verde iha eskola balun bele hanorin komunidade eskola sira halo resiklajen no transforma eskola sai ambiente ne’ebe matak no amigavel ba ema hotu.

Nia rekonese sei iha plastiku uniku uza sirkula hela iha rai laran, liu-liu iha merkadu. Maibe governu halo ona intervensaun ho programa pasta ida aihun ida, ne’ebe distribui pasta bio-degradavel ba supermerkadu sira faan liu husi atividade komersial ne’ebe sira halo hodi rekolha osan husi pasta ne’e no osan ne’e apoia fali populasaun sira ne’ebe kuda ai oan.

Enkuantu, Diretora Jeral Eskola Canossa, Madre Maria Ervina Martins Brito hateten hahu tinan kotuk sira iha koperasaun ho agensia USAID, distribui ona kantil bee nian ba estudante sira no agora fahe tan pasta ba estudante sira atu bele utiliza.

“Abitu ida tau lixu iha fatin ne’e laos fasil, tanba ne’e presiza servisu makas atu forma labarik sira no labarik sira tenke forma kedas iha ida-ida nia uma hahu kedas husi inan aman eduka oan sira tau lixu iha fatin, ne’e servisu bo’ot ida, maibe ita hahu ona neineik,” nia hateten.

Nia dehan pasta ne’e sira sei distribui ba estudante sira, profesores no inan aman sira atu utiliza ba kompras tanba total estudante iha eskola ne’e hamutuk 4,000.

Iha parte seluk, Xefe Misaun USAID, iha Timor-Leste, Zema Semunegus hateten inisiativa ne’e apoia misaun jeral USAID nian atu kombate mudansa klimatika liu husi medida mitigasaun no adaptasaun.

Nia dehan ambiente natural iha Timor-Leste sofre makas husi kuantidade lixu plastiku ne’eb barak tebes, realidade esgotu sira entupidu plastiku ne’ebe uza dala ida deit mak sai kauza prinsipal ba inundasaun.

“Atu ajuda rezolve dezafiu lixu plastiku iha Timor-Leste, inisiativa ida ne’e iha objetivu atu eduka joven sira konaba risku plastiku ne’ebe uza dala ida deit ba sira nia moris no sira nia futuru,” nia hateten

Nia hateten dadus estimasaun kada loron eskola sira iha rai laran produs lixu plastiku liu 2,000 kilu tanba falta konhesementu husi komunidade eskola sira konaba impaktu plastiku ne’ebe bele estraga ambiente no kria risku ba saúde.