Diretora Servisu Saúde Munisipiu Dili, Agustina da Costa Segurado hateten tuir orario edukasaun estudante sira iha hela periodu exame passajen nian, entau eskola barak mak husu atu adia atividade vasinasaun ba dose segundu nian tanba estudante sira sei foku ba exame.

Diretora Servisu Saúde Munisipiu Dili, Agustina da Costa Segurado hateten tuir orario edukasaun estudante sira iha hela periodu exame passajen nian, entau eskola barak mak husu atu adia atividade vasinasaun ba dose segundu nian.

Nia dehan tempu interval ba vasina Pfizer husi dose dahuluk ba segundu mak 21 dias, signifika ema ne’ebe simu ona dose dahuluk iha loron 27 fulan Outubru tenke simu dose segundu iha loron 17 fulan Novembru atu efetividade vasina ne’e diak hodi hasa’e imunidade labarik sira nian.

“Ita hasoru dezafiu ida mak agora dadaun iha orario ba exame passajen, entau iha eskola balun dehan labele atende durante exame passajen. Husi ami mos fo razaun katak bele muda loron ida rua, maibe labele to’o semana ida tanba ita hare ba efetividade ba grau imunidade labarik sira nian ne’e tenke tuir interval lolos,” nia hateten iha servisu fatin Formosa, Dili.

Nia hateten kuantidade vasina ne’ebe disponivel iha rai laran sira fahe ba rua mak 50,000 ba dose dahuluk no 50,000 ba dose segundu tanba ne’e sira nia foku ba deit estudante sira iha eskola 149 ne’ebe identifikadu ona iha postu administrativu lima iha munisipiu Dili la inklui postu administartivu Atauro.

Nia hatutan total labarik sira ne’ebe idade tinan 12 ate menus 18 iha munisipiu Dili hamutuk nain 45,000. No husi numeru ne’e atinji ona 3,649 mak simu ona vasina dose dahuluk no 754 simu ona dose segundu hahu loron 17 -18 fulan Novembru.

Nia informa ba labarik sira ne’ebe la eskola sira hahu distribui ona karta konsentementu ba sentru saúde sira iha Dili laran atu bele fasilita ba labarik sira ne’ebe hakarak simu vasina atu prense hodi simu vasina iha fatin ne’ebe indikadu.

Iha parte seluk, komunidade Maria da Silva hateten ministeriu implementador ba vasina Pfizer, liu-liu edukasaun no saúde tenke aselera kampanha vasinasaun iha eskola sira antes tama loron feriadu natal no tinan foun.

“Ita hare agora dadaun estudante sira halao hela exame ikus no lakleur tan sira feriadu ona. Ita preokupa mak bainhira periodu feriadu labarik sira la mai fali eskola simu vasina tantu dose dahuluk no segundu,” nia preokupa.

Nia dehan atividade vasinasaun iha eskola ne’e efetivu tanba labarik sira hotu konsentra iha eskola, maibe labarik barak mos la eskola tanba ne’e governu tenke hare mos mekanismu hodi kobre mos labarik sira iha komunidade.