Provedór ba Provedoria Direitu Umanu no Justisa (PDHJ), Virgílio da Silva Guterres salienta akontese violasaun direitu umanu ho eskalaun ki’ik iha prizaun Becora, Gleno no Suai, hanesan prizioneiru barak laiha komunikasaun regulár ho advogadu, laiha espasu ne’ebé sufisiente, laiha kondisaun ne’ebé dignu, no prizioneiru juvenil no feto sei dadur hamutuk ho mane no adultu iha prizaun ida.

Provedor ba Providoria Direitu Humanu no Justisa (PDHJ), Virgilio da Silva Guterres hateten prizoneiru sira nia Direitu sei hetan violadu, liu-liu Direitu ba hetan tratamentu saude, edukasaun no espasu ne'ebe dignu atu hela.

Nia dehan kestaun sira-ne’e sai preokupasaun ba PDHJ tanba prizioneiru sira-ne’e lakon mak sira-nia liberdade balun, maibé sira iha direitu hanesan sidadaun seluk no estadu iha obrigasaun atu asegura no garantia sira-nia direitu asesu ba tratamentu saúde, formasaun, komunikasaun ho família.

“Sira lakon mak sira-nia liberdade balun, maibé sira-nia direitu hanesan sidadaun ida, estadu tenke tau atensaun ba sira-nia direitu atu hetan formasaun, komunikasaun ho família, tratamentu saúde, tratamentu dignu, laiha violénsia no truturasaun. Ne’e estadu nia atensaun importante atu proteje, promosaun ba direitu umanu,” nia hateten hafoin partisipa iha serinómia lansamentu relatóriu monitorizasaun HAK iha tinan 2022-2023, iha salaun HAK Farol, Díli.

Nia hateten problema seriu ne’ebé prioridade mak buka hatene medida sira, liga ho prosedimentu iha tribunal, defensoria públika, prizaun rasik atu evita detein sidadaun ida ilegalmente iha prizaun tanba tinan kotuk akontese detein sidadaun balun liu tiha tempu preventiva.

Nia hatutan iha fatór barak ne’ebé kontribui ba detein ema liu prazu prizaun preventiva nian, liu-liu birokrasia ne’ebé kleur, alokasaun orsamentu ne’ebé la detallu prejudika servisu sira hanesan transporta prizoneriu sira ba tuir julgamentu iha Oecusse orsamentu laiha no limitasaun rekursu umanu.

Nia espera ho mudansa ba estatutu defensoria públika nian, liu-liu iha autonomia finanseiru bele mellora servisu asistensia legál di’ak liutan ba ema sira ne’ebé ekonomikamente nesesita duni.

Entretantu, Diretór Prizaun Becora, João Domingos rekoñese prizaun Becora laiha ona kapasidade atu akumula tan prizioneiru foun sira tanba tuir padraun akumula de’it prizioneiru na’in 250 até 300. Maibé dadaun ne’e prizioneiru liu ona 443 tanba ne’e sira tenke halo jestaun atu bele akumula hotu prizioneiru sira-ne’e.

Nia hateten iha tinan kotuk akontese duni prizioneiru na’in 20 resin mak hela liu tiha tempu prizaun preventiva tanba kazu balun kompleksu prosesu bele to’o tinan rua. Maibé sira konsege rezolve

“Tinan kotuk iha ema na’in besik 20 resin, sira-ne’e ho kazu diferente ne’ebé konsege rezolvidu. Iha balun tau kleur tuir prazu ne’ebé determina depende ba sira-nia kompleksidade kazu. Kazu grave prosesu to’o tinan rua, maibé kuandu liu ona tinan rua advogadu no defensór sira halo pedidu ba tribunal aplika liberdade,” nia hateten.

Nia hatutan dadaun ne’e iha prizaun Becora, prizioneiru na’in 82 mak estatutu prizaun preventiva, ne’ebé nia prosesu la’o hela.

Nia rekoñese problema sira ne’ebé organizasaun sosiedade sivíl no PDHJ deskobre iha prizaun Becora hanesan espasu limitadu, falta aimoruk ba tratamentu saúde, prizioneiru ho moras mentál no moras hada’et sira hamutuk ho sira seluk. Maibé sira iha koordenasaun servisu di’ak ho parseru NGO sira no ajénsia sira halo formasaun literasia, língua, formasaun vokasional hanesan karpiteiru, pedreiru, kustura, alfaiate, soldadura. Aleinde ne’e koordenasaun mós ho Ministériu Saúde atu fó tratamentu saúde ba prizioneiru sira.

Iha parte seluk, Defensór Públika Jerál, Cancio Xavier rekoñese servisu asisténsia legál ba kliente sira seidauk másimu tanba limitasaun rekursu umanu no fasilidade sira atu apoia servisu. Maibé la sai obstáklu ba servisu sira, kontinua halo esforsu.

Nia dehan vizita kliente sira-ne’e programa ida, ne’ebé tenke halo. Maibé tenke asegura mós servisu sira asisténsia ba kazu julgamentu movel no julgamentu regular iha tribunal no konsultasaun sira ne’ebé mai lorloron.

“Fo apoia korporasaun ba julgamentu movel no julgamentu sira regulár iha tribunal. Rekursu humanu ita lato’o atu bele halo, kuandu rekursu iha naton automatikamente baut sira ne’ebé ita kestiona ne’e ita bele responde,” nia hateten.

Nia hateten dadaun ne’e defensoria públika iha de’it nain 30 resin ne’ebé hala’o servisu apoia asisténsia legál ba iha territóriu laran tomak.