Observador Nasionál, José Alves da Costa hateten prosesu elisaun parlamentar lao ho diak no organizadu, maibe asesibilidade ba votantes ho defisiénsia fisiku no matan nafatin seidauk iha tanba ne’e sira nafatin ezerse sira nia direitu politiku ho akompañamentu husi membru familia ou ema ne’ebé sira fiar.

Observador Nasionál, José Alves da Costa hateten prosesu elisaun parlamentar lao ho diak no organizadu, maibe asesibilidade ba votantes ho defisiénsia fisiku no matan nafatin seidauk iha.

Nia dehan sentru votasaun no stasaun votu sira laiha kondisaun atu fasilita ema ho defisiénsia fisiku ne’ebé tama ho kursi roda tanba laiha rampa, entau pesoal tekniku sira iha treinu obrigadu tenke hit kadeira roda atu votantes sir abele asesu ba estasaun votu no kabina votu hodi ezerse sira nia direitu.

“Hau rasik sai observadór iha fatin ida ne’e EBC Farol, hau hanoin katak asesibilidade ba ema ho defisiénsia mak kontinua nafatin laiha. Durante ne’e no iha tinan kotuk ita ejiji atu bainhira instala fatin votasaun nian tenke instala mos rampa ba ema ho defisiénsia sira atu bele fasilita sira no hafasil mos sira asesu ba fatin votasaun, ne’e mak sai hanesan tristeza bo’ot ida ba ita sa tan fatin votasaun ho eskada problema bo’ot ba ita nia maluk defisénsia sira,” nia hateten hafoin halo observasaun iha sentru votasaun EBC Farol, Dili.

Nia hateten kestaun asesibilidade ba ema ho defisiénsia sai ona prekupasaun klasiku ne’ebe ema hotu ejiji, maibe autoridade sira ladun fo importansia atu kria kondisaun ne’ebe asesibel ba ema hotu.

Entretantu, Diretór Ezekutivu Asosiasaun Defisiénsia Timor-Leste (ADTL), Cesario da Silva, hateten iha fulan Janeiru tinan 2023, sira hato’o ona pareser ba orgaun eleitoral sira atu kria kondisaun ne’ebe dignu hodi fasilita eleitor defisiénsia sira, liu-liu asegura asesibilidade ba ema ho defisiénsia.

“Ami halo mos sensibilizasaun ba ema ho defisiénsia sira atu enkoraja sira partisipa maximu iha elisaun, maske ladauk iha kondisaun ne’ebe diak, ital abele hein to’o kondisaun diak tanba ita nia prezensa atu fo votus determina nasaun nia future ne’e importante loos,” nia enkoraja.

Nia konsidera ema sira foti desizaun nia komprensaun konaba inklusividade ne’e dalaruma hanoin mai ho aprosimasaun karitativa mak bo’ot liu duke aproximasaun direitu umanu no social tanba ne’e tenke koalia nafatin atu inklusividade ne’e tau iha asaun real hodi hatan ba ema ho defisiénsia sira no grupo vulnerabildiade sira seluk nia nesesidade.

“Sim ita iha politika inkluzaun ne’ebe iha diak ona, ita nia problema mak alokasaun rekursu tanba ne’e mak ami rekomenda ba governu ne’ebe sei mai atu aloka nia rekursu ba asuntu inkluzaun difisiénsia liu-liu hodi implementa planu asaun nasionál defisiénsia no ita mos ratifika ona konvensaun ONU ba direitu ema ho defisiénsia tenke aloka rekursu hodi implementa, nune’e bele hatan. Se ita koalia konaba inklusividade laiha asaun mak nafatin ita esklui grupo balun, nia hatutan.

Iha parte seluk, votantes Asis dos Santos ho idade tinan 79 hateten kondisaun infrastrutura seidauk iha asesibilidade ba sira atu fasil asesu ba sentru votasaun, maibe agradese ba atendimentu ne’ebe pesoal sira fo ba sira.

“Fatin ne’e dala rua ona hau mai vota hau sempre hetan prioridade tanba hau ema defisiénsia ho moras hau iha prioridade, ne’e duni ema sira ne’ebe hein iha odamatan ho autoridade sira nia preparasaun diak tebes atu atende ami sira ne’ebe dehan defisiénsia,” nia hateten.